Pärnumaal on reovee viirusesisaldus madal

Reoveeuuring aitab jälgida koroonaviiruse puhangudünaamikat ja avastada varjatud koldeid. Foto: Sander Ilvest

Ehkki Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on nädalaga teinud taas suure sammu ülespoole, siis mitmel pool Pärnumaal on reovee koroonaviiruse sisaldus madalal tasemel.

Viirust leidub reovee uuringu järgi palju Pärnus ja Kilingi-Nõmmes, kuid Toris ja Lihulas pole seda viimasel ajal täheldatud.

TÜ antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnade kohaselt on Pärnu ja Lääne-Eestis olukord võrreldes muu Eestiga stabiilsem, ehkki nakatunuid on Pärnumaal palju.

Tensoni jutu järgi pole siin vastuolu, kui vaadata uuringu andmeid valdade, mitte maakondade järgi.

Reoveeuuringud näitavad, et viirus on levinud Lõuna-Eestist Harju- ja Virumaale. „Lääne pool on see liikunud vähem,” ütles Tenson.

Viirusekogus reovees on kasvanud pidevalt augusti algusest. Praeguseks on see Tensoni andmeil ületanud senise suurima koguse, mis mõõdeti tänavu märtsis, eelmise nakkuslaine kõrgpunktis. Nagu eelmiselgi nädalal on seis Eesti keskmisega võrreldes veidi rahulikum Lääne-Eestis ja saartel.

Tenson tõdes, et olukorra leebumist pole lähinädalail loota. „Kiireim tee viiruse leviku pidurdamiseks on üksnes vaktsineerimine,” ütles ta.

Tartu ülikooli sellenädalase reoveeuuringu tulemused. Foto: Tartu ülikool

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustaseme kohta. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad seisu proovivõtu ajal. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu neid tuleks vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud suundumuse hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Tensoni sõnutsi võetakse väiksemates asulates proove kohast, kus reovesi siseneb puhastusseadmetesse.

„Me teame üpris täpselt, mis asustus ühe või teise puhasti taga on. Teame, keda nad teenindavad. Oleme vaadanud, kui palju inimesi ühe või teise puhasti taga on, ja kontrollinud aadresse isegi tänava täpsusega, et veenduda, kas inimene oli ikka selle puhasti teeninduspiirkonnas,” selgitas Tenson.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ja avastada varjatud koldeid. Uuring annab varast infot viiruse leviku kohta enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Koroonaviiruse kogus on enim tõusnud Lõuna-Eestis, eeskätt Põlvas, mis terviseameti statistikaski on olnud elanike arvu silmas pidades nakatumise poolest esirinnas. „Praeguseks on viirusekogus kasvanud seal suuremaks kui kunagi varem. Sellest võib järeldada nakatunute arvu jätkuvat kasvu,” tõdes Tenson. „Ja kuigi sellenädalasel kaardil on väga suurt viirusekogust märkiva punase värviga asulaid jäänud justkui vähemaks, on paljudes kohtades olukord piiripealne. Punasena püsivates asulates on viirust nii palju, et see kergitab ka Eesti keskmist indeksit.”