Graafik ⟩ Pärnumaa keskmine brutopalk kerkis aastaga kümnendiku võrra

Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suuremaid. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis Pärnumaal 1291 eurot, mis on kümnendiku ehk 129 euro võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal.

Võrreldes teise kvartaliga tõusis Pärnumaa keskmine brutopalk 25 euro võrra.

Eesti keskmisele jääb Pärnumaa keskmine brutopalk alla 262 euroga. Võrreldes eelmise kvartaliga on käärid Pärnumaa ja Eesti keskmise brutopalga vahel kümne euro jagu vähenenud. Eelmisegi aasta kolmanda kvartaliga on vahe siinse ja Eesti keskmise brutopalga vahel 17 euro võrra väiksem – siis oli vahe 279 eurot.

Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 7,8 protsenti kõrgem kui aasta eest samal ajal ja tegemist on viimaste aastate ühe suurema muutusega.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnutsi tõusis keskmine palk samas suurusjärgus enne koroonapandeemiatki.

„Kui mullu palgakasv pigem pidurdus, siis sel aastal on see taas tõusuteel. Kolmandas kvartalis oli muutus viimaste aastate suuremaid,” ütles Tarkiainen.

Kõrgeim brutokuupalk oli taas Harju- (1700 eurot) ja Tartumaal (1531 eurot) ning madalaim Hiiu- ja Ida-Virumaal, kus see oli 370 euro võrra väiksem Eesti keskmisest. Kõige enam tõusid palgad aastaga Lääne- ja Valgamaal, langesid aga Põlvamaal.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnutsi on palgakasvu kiirendanud hoogne töötajate värbamine.

“Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööandjate seas ülekaalus need, kes ootavad hõive edasist suurenemist. Samal ajal on kasvanud nende tööandjate hulk, kes peavad tööjõupuudust peamiseks takistusteguriks. Hõive kasv tähendab enamikule erasektori tegevusaladele endiselt selle taastumist kriisieelse tasemeni. Kui uusi töötajaid otsib palju ettevõtteid korraga, siis see suurendab survet tõsta palka – seda enam, et eelmisel aastal oli palgakasv kriisi mõjul aeglane,” kommenteeris Soosaar. Ta lisas, et praeguseks on registreeritud töötute arv võrreldes kriisi tipuga küll jõudsalt kahanenud, kuid töötuna on arvel endiselt ligikaudu 10 000 inimest enam kui kriisieelsel aastal.

“Palgasurve leevendamiseks on oluline, et tööpakkumised jõuaksid tõhusalt tööotsijateni ja töötutel oleksid head võimalused oma oskusi täiendada,” lausus Soosaar.