parnu

Tori kirikus esines Soome suursaadik

Tori kalmistule vabadussõja mälestussamba juurde mindi kirikust tõrvikutest valgustatud rongkäigus. FOTO: Silvia Paluoja

Esimese advendi tähistamine langes kokku kuupäevaga, mil 103 aastat tagasi algas omariikluse kindlustanud vabadussõda. Selle sündmuse olulisusest räägiti Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus.

Lühikese kõnega esines Soome suusaadik Eestis Timo Kantola, kes osales üritusel abikaasaga. Kantola peatus sõnavõtus soomlaste panusel vabadussõjas, meenutas eestlastest soomepoisse ja talvesõda.

Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov arutles vabaduse ja iseseisvuse kui väärtuste üle, mille nimel tuleb võidelda. Ta rõhutas, et vabadussõda oli ainus sõda, mille meie, eestlased, võitsime, ja tuleb olla tänulik oma sangaritele. Peakaplan peatus kõnes vabadussõja ausammastelgi, millest esimene püstitati nii esimeses maailmasõjas kui vabadussõjas langenutele Kuusalus ja avati 100 aastat tagasi, 16. mail 1921 ning jäi punavõimu ajal hävitamata.

Päevakajalist tooni andis oma sõnadele Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Tõnu Miil, kes alustas liitlaste tähtsusest ja jõudis välja võitluseni koroonarindel ja olukorrani Valgevenega piirneva Leedu ja Valgevene piiril. “Peame oskama hoida vabadust ja iseseisvust ning selle nimel tuleb tööd teha,” ütles Miil.

Vabadussõja alguse aastapäevateenistusel kandis peatõrvikut major Joe Lepp. FOTO: Silvia Paluoja

Reservohvitseride kogu, vabadusvõitlejate liidu, admiral Pitka ühenduse teenetemärkide ja tänukirjadega tänasid nende ühingute esindajad teiste hulgas Soome suursaadikut ja Tori kiriku taastajate ühenduse juhti Jüri Kaske.

Muusikalise panuse andsid Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon Kaido Kivi taktikepi all ja Sindi laulukoor Kristel Reinsalu juhatusel. Hea akustikaga kirikus ei tahtnud aplaus vaibuda Ülo Vinteri “Laul Põhjamaast” ega Tõnis Mägi loodud “Palve” järel.

Vanemkaplan Nikiforov läitis tõrviku, mida kandis major Joe Lepp.

Eesti lippude lehvides, Saxoni muusikute saatel liikus tõrvikurongkäik Tori kalmistule, kus vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile asetati pärjad.

Tori kirikus on järjepidevalt tähistatud vabadussõja alguspäeva, nüüd siis juba 33. korda.

Tori kalmistule vabadussõja mälestussamba juurde mindi kirikust tõrvikutest valgustatud rongkäigus. FOTO: Silvia Paluoja

Verinoor Eesti Vabariik kisti sõtta 28. novembril 1918, mil Nõukogude Venemaa väed ründasid Narvat. Vaherahu kokkulepe sõlmiti 31. detsembril 1919 ja järgmise aasta 2. veebruaril, rahvakalendri järgi küünlapäeval kirjutasid pooled Tartus alla rahulepingule. Eestlased kaotasid vabadussõjas ligemale 16 000 võitlejat.

27.11.2021 01.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto