Pärnu järgmise aasta eelarve läbis esimese lugemise

Maksuamet pöörab tänavu erilist tähelepanu investeeringutega teenitud tulule. Foto: Arvo Meeks

Pärnu linnavolikogu lõpetas linna järgmise aasta eelarve esimese lugemise, tuleva aasta põhitegevuse tuludeks planeeritakse 88,4 miljonit eurot ja põhitegevuse kuludeks 82,02 miljonit eurot.

Põhitegevuse tulemiks on kavandatud 6,4 miljonit eurot, mis koos likviidsete varade ja 11 miljoni euro laenamisega võimaldab linnal rohkem investeerida. Kokku on investeeringuid kavas 31,1 miljoni euro ulatuses, teatas linnavalitsus.

“Linnakassa ja linna eelarve tervis on korras,” kinnitas abilinnapea Meelis Kukk. “Eelarves on raha teenuste taseme tõstmiseks, elukvaliteeti tagavateks investeeringuteks ja allasutuste töötajate palkade konkurentsivõime parandamiseks. Seadsime prioriteetideks hariduse ja avalike teenuste kvaliteedi ja innovaatilisuse, inimeste tervise, keskkonnahoiu, linna tervikliku arengu ning rahanduse jätkusuutlikkuse.”

Üheksa miljonit on kavas kulutada uue kesklinna silla ehitamisega alustamiseks ja pea neli miljonit Rääma põhikooli hoone ja võimla renoveerimiseks. Linnavalitsus on linna laenukoormust varasematel aastatel jõudsalt vähendanud ja koos uue laenuga kasvaksid Pärnu linna pikaajalised kohustused 23,9 miljoni euroni, mis teeks linna netovõlakoormuseks 27,2 protsenti.

Linna tuludest kõige suurema osa moodustab füüsiliste isikute tulumaks, millest linn saab 11,96 protsenti. Rahandusministeeriumi andmetel oli ajavahemikul 2020. aasta septembrist 2021. aasta augustini Pärnu linnas keskmiselt 24 990 maksumaksjat. Pärnu linna palgatöötaja keskmine brutotulu oli eelmisel aastal 1201,80 eurot kuus.

Kulude kasvu juures on oluline osa inflatsioonil ja üleüldisel kallinemisel, näiteks elektrienergia kulude kasv on peaaegu kahekordne. Kokku kasvavad linna majandamise kulutused 5,1 miljonit eurot.

Eelarves on arvestatud linnalt palka saavate haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate töötasu tõstmisega. Sotsiaalvaldkonnas kasvavad tööjõukulud üheksa protsendi, hariduses 8,4 protsendi ja kultuuris 3,4 protsendi võrra.

Konkreetsete töötajate palga alammäärad sõltuvad haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgajuhenditest. Tänasel volikogu istungil on kavas muuta haridusasutuste töötajate palgajuhendit, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgajuhendid jäävad endiseks.

Kõige suurem palgatõus on kavandatud erialase kõrgharidusega sotsiaaltöötajatele, kelle alampalk peaks tõusma 930 eurolt 1141,71 euroni. Kõrgharidusega raamatukoguhoidjate töötasu alammäär tõuseb 1139,38 eurolt 1177,76 euroni. Suurimad muudatused on haridustöötajate palgajuhendis, mida volikogu peagi arutama hakkab.