N, 8.12.2022

Ühistranspordikeskus liinide kärpimisest: Head asjad sünnivad aeglaselt

Sirle Matt
, reporter
Ühistranspordikeskus liinide kärpimisest: Head asjad sünnivad aeglaselt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Transpordiameti kava kohaselt tuleb liinikilomeetreid kärpida kaks protsenti ühtemoodi nii seal, kus on tasuta ühistransport, kui kohtades, kus sõitjad pileti eest maksavad.
Transpordiameti kava kohaselt tuleb liinikilomeetreid kärpida kaks protsenti ühtemoodi nii seal, kus on tasuta ühistransport, kui kohtades, kus sõitjad pileti eest maksavad. Foto: Mailiis Ollino

Kuigi avalikkuseni on jõudnud transpordiameti kokkuhoiukava ja siht kärpida ühistranspordi liinikilomeetreid kahe protsendi võrra, rahustab Pärnumaa ühistranspordikeskuse (PÜTK) juhataja Andrus Kärpuk sõitjaid: muudatusi ei tehta kiirustades ega nii, et mõnelt inimeselt võetakse ära kõik liikumise võimalused. “Head asjad sünnivad aeglaselt,” rõhutab ta.

Õigupoolest pole transpordiamet veel vormistanud korraldust, mis paneks ühistranspordikeskustele kohustuse sõite kokku tõmmata. Mingit konkreetset tähtaegagi transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamsoni sõnutsi antud ei ole, ühistranspordikeskustel tuleb lihtsalt arvestada dotatsiooni suurusega.

Bussidotatsiooni baaseelarve tulevaks aastaks võrreldes tänavusega ei vähene, vaid isegi kasvab kahe ja poole miljoni euro võrra. Teisalt nendib Williamson, et hinnad on kasvanud kiiremini kui dotatsiooni suurus.

Kuna konkreetseid suuniseid veel pole, jätkub Kärpuki kinnitusel igapäevane töö. Liinide täituvust jälgitakse pidevalt niikuinii. Kui on vaja asen­dada regulaarne bussiühendus nõudepõhisega, nii-öelda helistamisega, siis seda tehakse. Ümberkorraldusena on põhiliselt muudetud liini lõppe nõudepõhiseks. Aga need muudatused ei ole seotud konkreetselt transpordiameti kokkuhoiukavaga.

Kui kusagil peaks siiski liine vähendatama, tekib Kärpuki jutu järgi juunist võimalus hakata laiemaltki pak­kuma sellist nõudepõhist transporti, mida praegu osutab ainult sotsiaal­transpordi teenus. “Me ei tee kampaania korras midagi, mis võiks häirida inimeste igapäevast juurdepääsu ühistranspordile,” lubab ta.

Transpordiamet ei anna suuniseid, kust või mida kärpida. Williamsoni selgitusel otsustab liinivõrgu kujunduse kohalik ühistranspordikeskus, kelle ülesanne on pakkuda sõitjate tegelikele vajadustele vastavat ühistransporti.

Kärpuk arutleb, et kui liinikilomeetreid vähendada, võiks neid ehk vähendada hoopis tiheasustusalal, kus liiklussagedus on suur. Kui buss sõidab kümneminutise intervalli asemel iga veerand tunni järel, pole see maailma lõpp. Kui võtta aga inimestelt viimane võimalus ühistranspordiga liikumiseks hajaasustuses, pole see tema sõnutsi õige.

Kui buss sõidab kümneminutise intervalli asemel iga veerand tunni järel, pole see maailma lõpp.

Kuuldes hindade pidevast kerkimisest, tekib paratamatult küsimus, kas ehk bussipileti hindagi varsti ei tõsteta. Selle peale kostis Kärpuk, et riik võtab piletiraha nagunii ära. Piletihinna tõus ei aitaks kütusehinna tõusuga kimpus vedajaidki, sest lepingu kohaselt kaetakse vedaja kulud kilomeetri hinna ­alusel. Piletimüügist saadav tulu laekub otse ühistranspordikeskusele ja see ei mõjuta vedaja tulubaasi.

Kuna kaks kolmandikku busse sõidab Pärnu linnas surugaasil, mõjutab teenuse osutajaid selle kütuseliigi kerkinud maksumus. AS Sebe juhatuse liikme Üllar Kaljuste kinnitusel on CNG hind juuniga võrreldes kahekordistunud ja kilomeetri hind ei kata vedaja kulusid. Ainuüksi teisel poolaastal tähendas surugaasi hinna tõus firmale kulude suurenemist 100 000 euro võrra. Järgmiseks aastaks on võimalik erakorraline kahju täiendavad 700 000 eurot.

Hind on Kaljuste sõnade kohaselt kerkinud määral, mis seab ohtu lepinguliste kohustuste täitmist Pärnu linna bussiteenuse osutamisel.

Kärpuk seletas, et kilomeetrite hinda indekseeritakse, aga alles tagant­järele. “Mingi aja jooksul gaasi kerkinud hind jõuab kilomeetri hinda, aga ei jõua nii ruttu, kui kiire hinnatõus ­seda eeldaks,” nentis ta.

Sebe esindaja väitel on lähitulevik hirmutav, sest ka lepingust tulenevad võimalused sedavõrd erakordne hinnatõus katta on kõlbmatud. Ühistranspordikeskusega peetakse siiski läbirääkimisi, et leida seaduslikke aluseid vedaja erakorraliste kulude kompenseerimiseks, et vältida liiniveo katkemist.

Küsimusele, miks Pärnumaal tuleb liinikilomeetreid kärpida, ehkki siin ­pole tasuta ühistransporti, transpordiametist otsest vastust ei tulnudki. Pärnumaalt pärit riigikogu liige Andres Metsoja kostis samale küsimusele, et temagi ei saa sellest aru. Ta peab ebaõiglaseks, et ühetaoliselt koheldakse nii neid, kes annavad oma panuse piletihinna kaudu, kui neid seal, kus on prii sõit.

Kärpuk avaldas samuti kartust, et hoolimata liinikilomeetrite vähenda­mise plaanidest võib juhtuda, et järgmisel aastal jääb ikkagi raha puudu. “Ma arvan, et nende küsimuste vastused selguvad alles järgmisel aastal,” lausus ta.

Märksõnad
Tagasi üles