Aastaid vaidlusi tekitanud Sindi paisu hüdrosõlme uuendamise kohta on valminud keskkonnamõju hindamise (KMH) programm.
Sindi paisu hüdrosõlme ehituskava sai keskkonnamõju hinnangu
17. veebruar 2012, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sindi paisule soovib hüdroelektrijaama rajada AS Raju, mis esitas 2010. aasta detsembris uue taotluse vee erikasutusloa saamiseks. Ettevõttele varem väljastatud vee erikasutusloa kehtivus lõppes möödunud aasta märtsis.
Ettevõte soovib vee erikasutusluba Pärnu jõe Sindi paisul elektrienergia tootmiseks, jõe vasakkaldal vana kalatrepi rekonstrueerimiseks, loodusliku kalapääsu ja kalakoelmu rajamiseks jõe paremkaldale. Möödunud aasta jaanuaris täiendas Raju taotlust, soovides tegevuste hulka lisada jõe paisutamise.
Elektri tootmiseks planeerib Raju kasutada vooluhulka kuni 60 kuupmeetrit sekundis. Sanitaarvooluhulgaks kavandatakse 11, sealhulgas jõe paremale kaldale rajataval kalateel kaks, laskuval kalateel kaks ja olemasoleval kalapääsul jõe vasakkaldal kaks kuupmeetrit sekundis. Pidev ülevool paisust oleks neli kuupmeetrit ja teistele veekasutajatele mõeldud vee hulk üks kuupmeeter sekundis.
Jõe parempoolsele kaldale rajatakse Raju kava järgi looduslikku tüüpi möödaviik-kalapääs pikkusega 170 meetrit, mille paisjärve poolsesse otsa ehitatakse kamberkalapääsu tüüpi regulaator, et tagada kalapääsu ületatav voolurežiim kõrgvee ajal.
Kalapääsule rajatakse lõhelistele ligi 300 ruutmeetri suurune koelmuala, kalapääsu ülemisse otsa seirejaam.
Ehitustööde käigus toimub jõesängi süvendamine ja kalapääsu sängi kujundamine. Pinnasetööde mahuks on plaanitud 13.000 kuupmeetrit. Hüdroelektrijaama ehitamisel süvendatakse jõesängi täiendavalt mahus 22 000 kuupmeetrit.
Hüdroelektrijaama paigaldatakse kuni kolm kaplan-tüüpi hüdroturbiini. Turbiinid on topeltreguleeritavad ja võimaldavad hüdroelektrijaama ühtlast tööd vooluhulga vahemikus 3,75–60 kuupmeetrit sekundis.
Rajatav hüdroelektrijaam on täisautomaatne. Jõe loodusliku vooluhulga langedes alla sanitaarmiinimumi – 11 kuupmeetrit – hüdrojaam seiskub. Jaama osalise võimsusega töötamisel tagab arvutiprogramm, et töötaks kalapääsule lähim turbiin, mis kindlustab vajaliku peibutusvoolu kalapääsu alguses.
Elektritoodanguks kolme turbiiniga planeerib Raju 6,922 miljonit ja kahe turbiiniga 6,689 miljonit kilovatt-tundi aastas.
Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH programmi avalik väljapanek toimub 21. veebruarist kuni 6. märtsini. KMH programmi avalik arutelu toimub 6. märtsil Sindi linnavalitsuses.
Sindi paisu rekonstrueerimise vastu on protsentinud huvigrupid ja Raju on käinud paisu osas kohut ka riigiga, kuna keskkonnaminister viivitas nõusoleku andmisega paisu juures asuva kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Raju saatis 2009. aastal peaminister Andrus Ansipile kirja, milles kinnitas, et soovib investeerida Sindi paisu umbes 50 miljonit krooni, et rajada ligi 1,3megavatise võimsusega hüdroelektrijaam.
Riik on püüdnud Sindi paisu Rajult ära osta, pakkudes selle eest 18,5 miljonit krooni. Ettevõte küsis paisu hinnaks 59 miljonit krooni.
Sindi pais on Pärnu jõe suudmest ligi 14 kilomeetri kaugusel asuv kunagise Sindi 1. detsembri nimelise vabriku ehitatud pais, mis on minetanud oma varasema otstarbe. Paisu erastas AS Qualitex, kes müüs paisu Raju eelkäijale, aktsiaseltsile Maru.
Sindi betoonpaisu andsid ehitajad vabrikule üle 1974. aastal.