Rahvaloendajad alustasid tööd, amet hoiatab petturite eest

PP
Copy
Rahvaloendaja tunneb ära salli, töötõendi ja rahvaloenduse kujundusega töövahendite järgi.
Rahvaloendaja tunneb ära salli, töötõendi ja rahvaloenduse kujundusega töövahendite järgi. Foto: Statistikaamet

Möödunud aasta lõpus alguse saanud rahva ja eluruumide loendus jätkub väiksemas mahus veebruaris. Kuu jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes kuuluvad kohustuslikku juhuvalimisse, kuid ei saanud e-ankeeti täita.

Peamiselt tehakse telefoniküsitlusi. “Veebruaris võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel ja kellel e-ankeet on jäänud mingil põhjusel täitmata või poolikuks,” lausus statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Eesmärk on korraldada loenduse teine etapp telefonitsi, kodukülastused on pandeemia ajal viimane valik. “Vajadusel toimuvad need vaid eelkokkuleppel ja rangelt terviseohutuse reegleid järgides,” lisas statistikaameti esindaja.

Osila hoiatas ka petturite eest. “Rahvaloendajad ei küsi pangakonto infot, ühtki PIN-koodi ega palu teha ülekannet. Kahtluse korral saab statistikaameti klienditoest üle kontrollida küsitleja nime ja ID-numbri,” kinnitas ta. “Kui rahvaloendaja keeldub end tuvastamast või on pettuse kahtlus, tuleks sellest kohe teada anda nii politseile kui statistikaametile.”

Uksel näitab rahvaloendaja töötõendit, millel on tema nimi, ID-number ja rahvaloenduse logo. Ta kannab ka silmatorkavaid, loenduse logo ja värvidega salli-kindaid.

Kodukülastuste aeg jääb veebruari teise poolde.

Tagasi üles