Valitsus leevendas piiranguid ehk Mis on sellest nädalast teistmoodi
/nginx/o/2020/04/17/13059805t1h5cab.jpg)
8. veebruar 2022, 00:01
Valitsus leevendas sellest nädalast koroonapiiranguid. Muutused puudutavad lapsi, noori, tervishoiutöötajaid ja välisriigist saabuvaid Euroopa Liidu siseseid reisijaid.
Eilsest ei ole enam vaja lähikontaktseid lapsi ega noori karantiinis hoida, kui nad on terved ja COVID-19 sümptomiteta. Seejuures pole vahet, kas nad on vaktsineeritud või ei.
Leevendus kehtib kõigile alla 19aastastele, kaasa arvatud neile, kes praeguse õppeaasta kestel alles saavad 19aastaseks ning kelle lähikontakt leidis aset lapsehoius, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis või noorsootööasutuses.
14. veebruarist ei nõuta Eestis asutustes lastelt ja noortelt enam immuniseerimistõendit.
Kiirtestimine aga jätkub üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes kaks korda nädalas. Lähikontaktsetel õpetajatel on soovitav testida end iga päev.
Piirangute leevenemisest hoolimata peavad jätkuma tavapärased ettevaatusabinõud nagu distantsi hoidmine, maskide kandmine, hügieenireeglite järgimine ja siseõhu kvaliteedi tagamine.
Muutub ka see, et edaspidi saavad koroonaviirusega nakatunud tervishoiutöötajad võimaluse asuda täitma edasilükkamatuid tööülesandeid enne karantiiniperioodi lõppu, kui nende haigussümptomid on taandunud ja täidetakse kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid. Muus suhtes jäävad neile karantiininõuded kehtima.
Muudatus tuleneb nakatumise suurest tõusust, mistõttu haiglate, kiirabi, perearstide ja ülejäänud tervishoiuteenuse osutajate töö ei pruugi olla häiritud ainult suurema patsientide hulga, vaid ka personalipuuduse tõttu.
Pärnu haigla kommunikatsioonispetsialisti Margit Suhhostavetsi sõnutsi ei tee siinne haigla oma töös muudatusi. “Lähtume oma tegevuses ikka kehtestatud korrast,” teatas ta.
Lähtume oma tegevuses ikka kehtestatud korrast.
Margit Suhhostavets,
Pärnu haigla kommunikatsioonispetsialist
Samuti muutis valitsus testimiskorda. Kuna kiirtestid on küllalt usaldusväärsed, pole edaspidi enam vaja teha PCR-testi, kui kiirtest oli juba positiivne. Terviseamet ei soovita PCR-testi teha ka inimestel, kes on kokku puutunud COVID-19-haigega ja kel seejärel on tekkinud haigusele viitavad sümptomid. Kui need ilmnevad, tuleks jääda koju eneseeraldusse.
PCR-testimine jääb siiski kättesaadavaks veebruari lõpuni, kuniks selgub, millal kaob vajadus selle järele, saamaks koroonapass.
Eilsest hakkasid kehtima uued lisanõuded vaid väga kõrge nakatumusega Euroopa Liidu riikidest tulijaile. Väljastpoolt ELi saabujatele jäävad kehtima senised reeglid. Uued reeglid puudutavad reisijaid, kes tulevad ELi ja Schengeni riikidest ning Andorrast, Monacost, San Marinost ja Vatikanist.
Samuti ei pea Eesti piiri ületamise järel eneseeraldusse jääma ükski vaktsineerimis- või läbipõdemistõendiga inimene olenemata saabumisriigist.
Samuti kohaldatakse 12–18aastastele edaspidi samu reegleid kui täiskasvanuile.
Kui inimene tuleb Eestisse riigist, kus nakatumistase on madal kuni kõrge, saab ta isolatsioonikohustusest vabaks, kui teeb tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi enne riiki saabumist COVID-19 PCR- või 24 tundi varem antigeenitesti. Testita peab ta jääma seitsmeks päevaks eneseeraldusse.
Erandina võivad kuni 18aastased ja käesoleval õppeaastal 19aastaseks saavad COVIDi-tõendita õpilased kõrge nakatumismääraga välisriigist tulles seitsmepäevase isolatsiooni jooksul osa võtta õppetööst, huvitegevusest või noorsootööst.
Muudatused lühidalt:
- Alla 19aastased ei pea enam lähikontaktsena isolatsiooni jääma, kui neil pole tekkinud haigussümptomeid.
- Haigusnähtudeta koroonaviirusega nakatunud tervishoiutöötajad saavad asuda täitma edasilükkamatuid tööülesandeid enne karantiiniperioodi lõppu.
- Pärast positiivset kiirtesti ei ole enam vaja teha PCR-testi ja terviseamet kaalub PCR-testimise kaotamist.
- Uute reisireeglite kohaselt kehtivad lisanõuded edaspidi vaid väga kõrge nakatumusega Euroopa Liidu riikidest ja liidust väljastpoolt tulijaile.