Koroona võib peagi stopata Pärnu haiglas plaanilise ravi

Eilse seisuga oli Pärnu haiglas ravil 50 koroonapatsienti. Foto: Madis Veltman

Eilse seisuga oli Pärnu haiglas ravil 50 koroonapatsienti, kellest üks vajab intensiivravi. Nädalavahetusel suri siinses ravilas neli koroonaviirusega nakatunud inimest. Kui haigestumus püsib samal tasemel, võib peatuda plaaniline ravi.

Pärnu haigla ravijuhi Veiko Vahula sõnutsi on siinses haiglas praegu hõivatud 61 COVID-19 haigetele mõeldud üldvoodit, peale nende kaks kolmanda astme intensiivravi voodit ja viis erivoodit sünnitusabi-günekoloogias, pediaatrias ja psühhiaatrias. “See tähendab, et kogu seitsmes korrus, osa kardioloogia vooditest, lastehaiguste vooditest ning osa intensiivravi vooditest on muudetud COVIDi-üksusteks,” tõdes Vahula.

Koroonapatsientide arvukuse ja oma töötajate nakatumise tõttu on Pärnu haiglas piiratud plaanilist ravi. Näiteks on plaanilist statsionaarset ravi sisehaiguste erialadel piiratud 90 protsenti.

Vahula väitel on haigla vajadusel valmis selle nädala lõpuks avama koroonapatsientidele veel kümme voodikohta. “Aga siis oleme juba selg vastu seina, nii palju COVIDi-voodeid ei ole eelmiste lainete ajal vaja läinud,” ütles ravijuht.

Vahula hinnangul peataks kümne COVID-19-voodikoha lisamine sisehaiguste statsionaarse plaanilise ravi täielikult ja statsionaarset taastusravit tuleks piirata 80 protsenti.

Eelmise nädala seisuga oli haigla personalist töövõimetuslehel 112 inimest. “Meil on iga töötaja kõrges hinnas ja iga töölt eemalejäämine on probleem nii patsientidele kui kolleegidele,” kinnitas Vahula. Eriti keeruline on spetsiifilisi ülesandeid täitvate inimeste haigestumine või isolatsiooni jäämine, sest neid ei saa kolleegid asendada.

Vahula palus peredel kaaluda, kas alanud koolivaheajal on mõistlik lapsi vanevanemate juurde viia, ja soovitas need külaskäigud ära jätta. “Sellel oleks arvestatav mõju, piiramaks või vähemalt aeglustamaks nakkuse jõudmist riskirühmadeni,” põhjendas ta.

Koroonaviirusesse nakatumise kõrget taset kinnitavad terviseameti reoveeuuringu tulemused, mis osutavad, et enim nakatunuid leidub koolilaste seas.

Maskikohustus kipub ununema

Tänavu on terviseamet teinud Pärnumaal seoses koroonapiirangutega mitu kontrollkäiku.

Ameti Lääne regiooni vaneminspektor Triin Poolen ütles, et peamine mure on maskita käimine avalikus siseruumis. Seda põhjendatakse tavaliselt unustamise ja kiirustamisega. “Hommikusel ajal ühistranspordis on teismelised just need, kellele oleme pidanud meelde tuletama maskikandmise vajalikkust,” lausus Poolen. Lisades, et üldiselt on noortel mask siiski kohe endal olemas ja nad panevad selle ette.

Poolen paneb inimestele südamele, et avalikus siseruumis on maski kanda kohustuslik ja tagama peab hajutatuse. Võimalusel tuleks kokku saada vabas õhus ja sealgi hoida kaasinimestega mõõdukat vahet. Suurematel kogunemistel tasub väiksemagi haigusnähu korral jääda koju. Samuti on soovituslik enne seltskonda minekut teha kiirtest.