:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
Pärnu päeval said seitse auväärset pärnakat Kuninga tänava põhikooli aulas kätte tänavused linna teenetemärgid.
Teenetemärkide üleandmise tseremoonia algas hümniga, pärast mida pidas kõne Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik ja esines Pärnu muusikakooli kitarriansambel.
Esimesena päevakangelastest kutsus õhtujuht Ott Raidmets lavale Pärnu jahtklubi juhatuse liikme Alari Akermanni, kes pälvis teenetemärgi aktiivse tegevuse eest jääpurjetamise korraldamisel ja propageerimisel Eestis ja Pärnus.
Akermann sõnas, et teenetemärk tuli talle suure üllatusena, sest ta on jääpurjetanud lapsest saati. “See on olnud hobi, harrastus, sport ja elustiil,” kinnitas Akermann. “Pärnu looduslik rikkus on Pärnu jõgi ja laht. Millega siin ikka tegelda, kui mitte veespordiga?”
/nginx/o/2022/04/09/14476123t1h8392.jpg)
Akermann on pikaaegne Pärnu jahtklubi juhatuse liige ja jääpurjetamise liidu president. Tema juhtimisel on jääpurjetamise kandepind Eestis ja Pärnus kasvanud ja tase tõusnud. Aastatel 2017–2020 toodi maailmameistrivõistlustelt 52 medalit, neist 16 kulda, 14 hõbedat ja 22 pronksi. Medalistide hulgast leiab palju Pärnu jahtklubi esindajaid ja noorsportlasi purjespordikoolist.
Osaühingu Oskari Veod autojuht Feliks Murumaa pälvis teenetemärgi pikaajalise töö eest õiguskorra tagamisel Kodukaitse ridades ja vabatahtliku abipolitseinikuna. Murumaa kuulus aastail 1991–1996 Kodukaitse ridadesse, osaledes 1991. aastal Toompea, raadiomaja ja teletorni kaitsmisel. Aastast 1996 on ta abipolitseinik ja autojuhitöö kõrvalt vabatahtlikuna aktiivselt Pärnu linnas korda taganud. Teda on autasustatud Kodukaitse teise järgu teeneteristi, Toompea teletorni mälestusmedali, politsei teeneteristi hõbemedali, Lääne prefektuuri teenetemärgi, abipolitsei teenetemärgi ja eri asutuste, sealhulgas Pärnu linna tänukirjadega. “Ma olen püüdnud Pärnus korda tagada niipalju, kui ma olen suutnud,” lausus Murumaa teenetemärki vastu võttes.
/nginx/o/2022/04/09/14476124t1had38.jpg)
Linna teenetemärk anti samuti üle näitlejale ja omanimelise tantsukooli asutajale-tantsuõpetajale Laine Mägile. 40 aastat on ta järjepidevalt seisnud hea noorte liikumise ja tervise edendamise eest. Mägi oli aastatel 1982–1999 Endla teatri näitleja, minnes seejärel tööle Eesti draamateatrisse. 1993. aastast on ta ühtlasi muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli tantsu ja lavalise liikumise õppejõud.
/nginx/o/2022/04/09/14476125t1h739a.jpg)
Laste tantsuõpetusega alustas Mägi Pärnus 1982. aastal. 1989. aastal moodustas tantsutrupi Lancy ja 1996 rajas oma tantsukooli. Ta on loonud koreograafiat Endla, Eesti draamateatri ja teistegi teatrite lavastustele.
Mägi ütles tunnustust vastu võttes, et on teenetemärgi eest alandlikult tänulik. “Ma jätkan niikaua, kui ma jaksan,” lausus ta.
Samuti hinnati teenetemärgi vääriliseks Pärnu ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Elve Otsalti pikaajaline tööpanus. Otsalt on ühisgümnaasiumis töötanud 44 aastat, sellest 20 aastat õppealajuhatajana. Ta on pühendunud väärika kooli arendamisele, pärnaka kasvatamisele, hariduse kvaliteedi tõstmisele ja mitte-eestlaste lõimimisele Eesti ühiskonda. 20 aastat õppe- ja kasvatustööd juhtides on Otsalt loonud oma koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise, õppimist, loovust ja õppija arengut toetava õpikeskkonna, kaasates õpilasi ja nende vanemaid. Ta on olnud rahvusvaheliste ja üleriigiliste õpilaskonverentside eestvedaja Pärnus, tehes süsteemset koostööd linna ülejäänud haridusasutustega.
/nginx/o/2022/04/09/14476126t1h342d.jpg)
“Väga hea õpetaja on selline, kes suhtub endasse, õpilastesse, kolleegidesse, kaaslinlastesse suure lugupidamise ja austusega,” kõneles Otsalt. Ta lisas, et hea õpetaja õpetab lapsi maailma armastama ja nägema, olles ise väga laia silmaringi, aga ka hea huumorimeelega. “Sellised ongi minu ja minu partnerkoolide õpetajad, tänu kellele tunnustatakse mind ja minu kaudu kõiki teisi õpetajaid,” märkis ta.
Ettevõtja Enn Rannale anti teenetemärk pühendunud kogukonnaliikmena Pärnu kultuuri- ja spordielu toetamise eest. Turismiettevõtjana tegutseb ta edukalt nii keskuslinnas kui Tõstamaa osavallas. Tema tuntumad ettevõtted on Café Grand ja Victoria hotell Pärnu kesklinnas ja Maria talu Kõpu külas.
/nginx/o/2022/04/09/14476127t1h28b5.jpg)
Ranna eestvõttel on Maria talu maadel valminud maailmatasemel ratsaspordiareen, kus mullu toimusid CHI Pärnu ratsaspordivõistlused, mis ühtlasi olid maailma karikasarja etapp koolisõidus. Rand on Kõpu kiriku toetaja, kohaliku elu tugi ja hing ning korraldanud palju kultuuriüritusi nii Kõpus kui Pärnus.
Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Ille Rohtlaan pälvis tunnustuse pikaajalise ja tulemusliku pedagoogilise töö eest. Rohtlaan on Koidula koolis töötanud 2001. aastast, olles algul eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning aastast 2011 õppealajuhataja. Ta on Pärnu Postimehe alaline kaasautor, juhendanud kooli meediaringi, toimetanud kooli kodulehte ja ajalehte Koidula Press, mille traditsiooni ta ellu kutsus.
/nginx/o/2022/04/09/14476128t1h4525.jpg)
Arendades end õpetajaks-metoodikuks, hakkas Rohtlaan õppealajuhatajana koos meeskonnaga välja töötama ja arendama kooli õppekava, mis aastal 2013 avas Euroopa suuna. See aitab õpilastel valmistuda akadeemiliseks või rakenduslikuks humanitaar- ja sotsiaalainete õppeks nii Eesti kui välismaa ülikoolides, võimaldades neil edukalt pürgida Euroopa mainekamatessegi kõrgkoolidesse.
Audru kooli muusikaõpetajat ja dirigenti Tiia Tamme tunnustati teenetemärgiga pühendunud ja aktiivse tegevuse eest laulukultuuri edendajana. Tamm oli aastatel 1979–1980 Jõõpre kooli muusikaõpetaja ja on 1984. aastast Audru kooli muusikaõpetaja ning koorijuht. Ta on juhendanud poiste-, mudilas-, laste-, sega- ja naiskoore, ansambleid ja soliste, olnud rahvatantsurühmade kontsertmeister.
/nginx/o/2022/04/09/14476129t1ha626.jpg)
Tamm on Audru kiriku organist ja juhendab Audru osavalla segakoori. Üle 30 aasta on ta olnud Pärnu naiskoori Leelo abidirigent, samuti Pärnumaa muusikaõpetajate ainesektsiooni aktiivne liige. Tammele on omistatud Audru valla vapimärk.
Pärnu päev
Esimene Pärnu päev oli 2011. aasta 24. aprillil ja sellega tähistati linna 760. aastapäeva. Kahel esimesel aastal toimus Pärnu päev ülestõusmispühal, sest just siis, aastal 1265, andis Saksa ordu Liivimaa haru meister Conrad von Mandern välja privileegi, millega kinkis linnale maa lossi ees jõest mereni, kuni Reiu suudmeni. 2014. aastast on Pärnu päev 5. aprillil. Kui 5. aprill langeb argipäevale, tähistatakse linna päeva sellele järgneval nädalavahetusel.
Andmed: parnu.ee
