R, 30.09.2022

Taskuhääling ⟩ Pärnu otsib sillaehituseks uusi lahendusi

Raido Keskküla
, arvamustoimetaja
Pärnu otsib sillaehituseks uusi lahendusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Raba-Laia silla projektijuht Uno Kask selgitasid, millises seisus on uue silla ehitus.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Raba-Laia silla projektijuht Uno Kask selgitasid, millises seisus on uue silla ehitus. Foto: Grete-Liisa Sihver

Pärnu Postimehe taskuhäälingu “Sõnu ei söö” vastses saates jagavad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Raba–Laia silla projektijuht Uno Kask selgitusi, millises seisus on suvepealinna kolmanda autosilla ehitusplaan ja kuidas selle projektiga edasi liigutakse.

Nii möödunud sügisel kui tänavu kevadel toimunud sillaehituse hanke pakkumised lükkas linnavalitsus kõrge hinna tõttu tagasi. Märtsis lõppenud hankel osutus madalaimaks pakkumiseks koguni 71,4 miljonit eurot. Sellist hinda Pärnu linn endale paraku lubada ei saa.

“Nüüd on kaks kuud viimasest pakkumisest möödas ja tundub, et praegu ei saa enam selle hinnagagi hakkama,” märkis Kosenkranius. “Sõda ja määramatus tõstavad hindu. See ei ole ainult Pärnu teema. Riik vaatab samuti kõik ehitusprojektid üle ja jäetakse töösse need, kus on hange juba tehtud ja töö käib. Paljud projektid aga jäävad paraku ära.”

Linnapea sõnade kohaselt Raba–Laia silla arhitektuurivõistluse võidutööst “Luik” päriselt loobutud ei ole. “Siiski anname endale aru, et terassild tuleb praeguste hindade juures väga kallis. Tänase teadmise kohaselt moodustab üle 60 protsendi silla maksumusest metall. Kuid seda metalli pole võimalik selle projekti puhul mingi odavama materjaliga asendada,” selgitas Kosenkranius.

Linnapea jutu järgi otsitakse silla ehitamiseks kõiksugu võimalusi ja alternatiive, sealhulgas nii laenu võtmist kui riigi toetuse suurendamist.

Kosenkranius märkis, et silla projekteerijaga on järjepidevalt peetud koosolekuid ja arutatud läbi väga palju detaile, kuidas oleks võimalik kokkuhoidu leida. “Olgu need silla käsipuud, kattematerjalid, silla kuju,” selgitas linnapea. “Kuid isegi kui me need muudatused teeme, on kokkuhoid vaid 10–15 protsenti kogu silla maksumusest ehk räägime seitsmest kuni kümnest miljonist. See pole meid just väga palju aidanud.”

“Praegu me teame, et riigi toetus on null. Oleme rääkinud poliitikute, ministritega ja teeme tänaste koalitsioonipartneritega tööd, et see null muutuks 18 miljoniks,” rääkis Kosenkranius. “Kuid sellegi rahasummaga pole meil võimalik seda projekti ette võtta.”

Nüüd on linnavalitsusel plaan korraldada silla ehituseks peagi võistlev pakkumine, kus ehitaja koos arhitektide ja projekteerijatega pakub välja nii ideelahenduse, projekteerimise kui hinna, millega ta selle valmis ehitab. Tellija ehk linnavalitsus vaatab aga koos linnaarhitektidega, milline idee sobib Pärnule ja milliseks kujuneb selle hind.

Uno Kase jutu järgi peaksid hankedokumendid mai lõpuks valmis olema, kuid tulemus selgub ilmselt alles aasta teises pooles. “Hanke pikkus sõltub sellestki, kui palju on pakkujaid. Seal on kaks dialoogivooru ja suure hulga pakkumiste korral võtavad need kohtumised aega.”

“Ma pean ennast sihikindlaks inimeseks. Mul pole sellist mõtetki, et istun niisama, käed rüpes, et äkki läheb odavamaks või äkki võidame lotoga,” nentis Kosenkranius. “See on alternatiiv “Luigele”, kuid jätkame samal ajal ka “Luige” puhul kõigi uute võimaluste otsimist.”

“Kindlasti tahan rõhutada, et Pärnu linn ei taha koledat silda. Need pakkumised, mis sealt uuelt hankelt tulevad, peavad olema head pakkumised. Sama head kui “Luik” või veel paremad,” kinnitas linnapea.

“Samuti pole välistatud, et “Luige” uus eskiislahendus tuleb konkursile. Loodan, et tuleb, ja siis räägivad juba ehitaja, projekteerija ja arhitekt kõik omavahel koos,” lisas Kask.

Märksõnad
Tagasi üles