/nginx/o/2009/01/29/125006t1h0896.jpg)
Kultuuriministeerium toetab laulu- ja tantsupeo protsessis osalevaid koore, orkestreid, rahvatantsurühmi ja rahvamuusikaansambleid, taotluste esitamise tähtaeg on hiljemalt 21. veebruar.
Kultuuriministeerium toetab laulu- ja tantsupeo protsessis osalevaid koore, orkestreid, rahvatantsurühmi ja rahvamuusikaansambleid, taotluste esitamise tähtaeg on hiljemalt 21. veebruar.
Laulu- ja tantsupidudeks valmistumine on protsess ning seepärast on vaja järjepidevalt toetada selles protsessis osalevaid täiskasvanute ning laste- ja noortekollektiive. Omavalitsuste ja riigi toetus kindlustavad kollektiivide elujõulisuse ja väärtustavad nende juhtide tegevust.
Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, orkestrite, rahvatantsurühmade ja rahvamuusikaansamblite tegevustoetust saab kasutada juhendajatele lisatasu maksmiseks ja kollektiivi loomingulise tegevusega seotud kulude katteks.
Tegevustoetuse taotlemise juhised ja taotlusvormid on saadaval rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse koduleheküljel www.rahvakultuur.ee.
Infopäev laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetuse taotlemise kohta toimub kolmapäeval, 4. veebruaril kell 15 Pärnu maavalitsuse kolmanda korruse saalis.
Taotlusi võtab vastu rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Jekaterina Põldots. Täidetud taotlused võib tuua või saata aadressil Akadeemia 2–406, Pärnu 80088, aega on selleks 21. veebruarini.
Eelmisel aastal sai kultuuriministeeriumi programmi kaudu tegevustoetust 1834 kollektiivi. Pärnumaal toetati 115 laste- ja noortekollektiivi ning 44 täiskasvanute kollektiivi.
Tänavu on laste-, noorte- ja täiskasvanute kollektiivide toetussummad võrdsed. Kultuuriministeeriumi eelarvest on planeeritud ühe kollektiivi toetussummaks 6000 krooni. Täpne summa selgub pärast taotluste laekumist.
Laulu- ja tantsupidude traditsioon kui Eesti kultuuri üks ehedamaid edasikandjad on 2003. aastast kantud UNESCO vaimse ja suulise kultuuripärandi nimekirja.