Madu koduaias – kasulik või ohtlik naaber?

Sindis asuval aiamaal otsis noor rästik soojemat kohta. Foto: Helen Parmen

Kultuurmaastike laienemise tõttu on nastikute ja rästikute looduslikud elupaigad vähenenud ja roomajad otsivad aina sagedamini sobivat elupaika inimese koduõuelt. Et maod on Eestis looduskaitse all, tuleb ootamatu külalisega kokku sattunud koduomanikul leida nendest vabanemiseks ohutu viis. 

Arvatakse, et rästiku tunneb ära seljal lookleva sakilise mustri järgi, kuid tegelikkuses võivad rästik ja nastik värvitoonilt ja mustrilt isenditi erineda ja olla üksteisega üsna sarnased. Küll on nastikul alati kukla piirkonnas heledad kollakad laigud, mis rästikul puuduvad. 

Maoga kohtumine sageli ehmatab, ent kui aeda on kolinud nastik, soovitatakse siuga harjuda. Nastik hävitab paljusid kahjureid, olles aiapidajale niisama kasulik kui siil. 

Kui aiapidaja on kindlaks teinud, et aia on koduks valinud rästik, tuleb leida võimalikult ohutu viis temast vabaneda. Rästiku mürk ei ole enamasti surmav, kuid võib siiski olla ohtlik, eriti kui peres elavad väikesed lapsed, vanurid või koduloomad. Aga tasub teada, et rästik kardab inimest rohkem kui inimene teda ja madu hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või teda puutuda. 

Kord aias rästikuga kokku puutunud, tuleb tõenäoliselt kohtumisi ette veel, kuna paikne rästik veedab terve elu umbes 100 meetri raadiuses. Vanarahvas räägib kõiksugu lõhnadest ja taimedest, mis pidavat rästikuid peletama, kuid spetsialistide kinnitusel on sellised lood müüdid. Kuna maod reageerivad vibratsioonile, võib olla kasu mutipeletitest, aga ainus kindel viis rästikust vabaneda on ta ohutult koduaiast eemale toimetada. 

Kui suudate ületada hirmu madude ees, on nastik hea naaber, sest jahib hiiri, keda keegi ju oma elamisse ei taha. Foto: Ants Liigus

Rästiku püüdmisel ei maksa oma võimeid ülehinnata ega vajadusel abi küsida. Näiteks tuppa sattunud rästiku püüdmiseks tasub appi kutsuda päästeamet. Aias või kasvuhoones peesitavat mürkmadu püüdess tuleks kasutada reha või pakse töökindaid, tõsta madu kindlalt suletava kaanega nõusse ja kodunt paari kilomeetri kaugusel vabadusse lasta. Nii kaugelt paikne rästik enam aeda tagasi ei tule. 

Hoidmaks rästikud aiast eemal, tasub teada, millist elupaika madu otsib. Enim leidub rästikuid metsaservades ja raiesmikel, aga ka niitudel, männikutes ja segametsades. Maod hindavad paiku, kus leidub hulk varjekohti, kuid rästikut meelitab ka soe kasvuhoone, maasikakile alune või kompostihunnik. 

Kui hoida aiamuru madal, on vähe tõenäoline, et rästik aeda tulla tahab. Mõistlik on vältida igasuguste oksa- ja risuhunnikute kogumist, kuna need on maole hea varjekoht. Kompostihunniku võiks teha aga majast võimalikult kaugesse aianurka, et vähendada mao ja inimese kohtumise tõenäosust.

Metsikumas aiaosas tuleks käia kummikutes ja kergelt jalgu trampides, et roomaja teaks inimese lähenedes ise ära minna.