Pärnu haigla hakkab kaitsesüstima ahvirõugete vastu

Kati Saagim
, vastutav veebilehe toimetaja
Copy
Ahvirõugevaktsiin jõudis eile Eestisse.
Ahvirõugevaktsiin jõudis eile Eestisse. Foto: Terviseamet

Terviseameti lattu jõudis eile 1400 doosi ahvirõugevaktsiini Jynneos, mis on mõeldud nakatunute lähikontaktsetele. Kaitsesüstima hakatakse Lääne-Tallinna keskhaiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tartu ülikooli kliinikumis, Pärnu haiglas ja Ida-Viru keskhaiglas.

Terviseameti laost jagatakse 800 vaktsiinidoosi haiglatele, kus on tagatud säilitamistingimused: 20 miinuskraadi. 600 doosi jäävad terviseameti lattu ja väljastatakse vajaduse alusel.

Pärnu haigla kommunikatsioonispetsialist Margit Suhhostavets avaldas, et siinses ravilas ei ole ühtegi ahvirõugete diagnoosiga inimest ravil olnud. Millal täpselt vaktsiin siia jõuab ja kaitsepookimist alustatakse, Suhhostavets öelda ei osanud.

“Eestile on ahvirõugete vaktsiini saabumine hea uudis, sest valdaval osal meie alla 40aastastest inimestest pole immuunkaitset rõugete vastu,” ütles terviseameti asepeadirektor Mari-Anne Härma. “Vaktsineerimine aitab piirata haiguse levikut ja kaitsta kõige haavatavamaid riskirühmi.”

Vaktsineerimine aitab piirata haiguse  levikut ja kaitsta kõige haavatavamaid riskirühmi.

 

Mari-Anne Härma, terviseameti peadirektori asetäitja.

Eestis vaktsineeritakse üksnes ahvirõugetesse nakatunute lähikontaktseid, mis eeldab haigestunuga sama katuse all elamist, kokkupuudet haige inimese naha, limaskesta või näiteks rõivaste, voodipesuga.

Lähikontaktseteks ei loeta tervishoiu- ja laboritöötajaid, kes proovide käitlemisel kasutasid nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid. Üldjuhul ei loeta lähikontaktseks ka haigestunu töö- või reisikaaslasi, sest neil puudub nakatunuga lähedane kokkupuude.

Vaktsiini tuleb säilitada kindlal temperatuuril.
Vaktsiini tuleb säilitada kindlal temperatuuril. Foto: Terviseamet

Nakkusohtlik periood algab kaks päeva enne haigussümptomite teket ja kestab, kuni lööve on koorikutega kattunud ja koorikud eemaldunud.

Haiguse ennetamiseks soovitatakse manustada vaktsiin nelja päeva jooksul pärast lähikontakti haigega. Kui lasta vaktsineerida neli kuni 14 päeva pärast lähikontakti, võib kaitsepookimine vähendada haiguse sümptomeid, kuid ei pruugi haigestumist ära hoida.

Kuidas Jynneosi vaktsiini manustatakse?

1) 18–43aastasi ja üle 18aastasi immuunpuudulikkusega inimesi vaktsineeritakse kahe doosiga. Esimese doosiga kaitsepoogitakse 14 päeva jooksul pärast kokkupuudet, kuid eelistatult esimese nelja päeva vältel. Teine doos manustatakse 28 päeva pärast esimest doosi.

2) 44aastasi ja vanemaid vaktsineeritakse ühe doosiga 14 päeva jooksul pärast kokkupuudet, kuid eelistatult esimese nelja päeva kestel. Teist doosi ei manustata. Erandiks ahvirõugete kahtlusega materjale käitlevad laboritöötajad, kellele kokkupuute järel  manustatakse kaks doosi olenemata vanusest.

Eilse seisuga on Eestis saanud ahvirõugete kinnitatud diagnoosi kümme inimest. Haigestunud on mehed vanuses 21–45 aastat, kes kõik olid riskeeriva seksikäitumisega. Neil tuvastati lööve genitaalidel ja kubemel, palavik, lümfisõlmede turse ja lihasvalu. Enamik haigestunutest oli käinud välisreisil või puutunud kokku välismaalt tulnud isikuga.

Euroopas on teada ligemale 17 000 ahvirõugete juhtumit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles