T, 4.10.2022

Pärnu kalasaagid on kokku kuivanud, kalurid süüdistavad sadama süvendamist

Lauri Mutso
, Ajakirjanik
Pärnu kalasaagid on kokku kuivanud, kalurid süüdistavad sadama süvendamist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Kui kalamehed piirduvad enamasti räimepüügiga, siis kormoranid pistavad nahka kõik need kalad, mida kaluritel püüda ei lubata, sest neid on vähe.
Kui kalamehed piirduvad enamasti räimepüügiga, siis kormoranid pistavad nahka kõik need kalad, mida kaluritel püüda ei lubata, sest neid on vähe. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Pärnu lahes on kaladega olukord hapu. Rannakalurid käivad sügisel endistviisi merel, kuid võrku ei jää väga kedagi. Veel seitse aastat tagasi oli lugu hoopis teine: võrgud kihasid ahvenast-kohast. Kes on kahanenud saakides süüdi? Kalurid räägivad üht, keskkonnaministeerium väidab teist.

Kutseline kalur Raio Piiroja kinnitas, et kala pole võtta ja tema kogemust mööda on see nõnda kestnud Pärnu sadama laevatee süvendamisest saati 2015. aastal. “See on nagu siga ja kägu, milline oli kalasaak enne sadama süvendamist ja milline on olnud pärast seda. Ei pea olema selgeltnägija, et näha seost,” ütles Piiroja. Lisades, et noos kukkus süvendamise järel aastaga järsult.

Sama kinnitab keskkonnaministeeriumi andmestik, mille järgi langes 2016. aasta kalasaagikus võrreldes eelmisega 200 tonni jagu ja viie aastaga üle 500 tonni. Aastal 2015 küündis Pärnu lahe kalasaak kokku natuke üle 1600 tonni, 2018. aastaks oli sellest järel alla 1100. Seejärel on püüginumbrid taas kasvama hakkanud, kuid seda enamasti siirdekala meritindi arvelt, kelle saak hüppas 190 tonnilt 950ni.

Põhiosa saagikuse langusest tuli ahvena arvelt, mille väljapüük langes 905 tonnilt 2015. aastal 370 tonnini 2020. aastal. Siis hakkasid saagid natuke suurenema, jõudes 400 tonnini möödunud aastal.

Kuna seitsme aasta vältel pärast süvendamist pole kalad tagasi tulnud, järeldab Piiroja, et lahe elutingimused ei sobi neile enam.

Märksõnad
Tagasi üles