Nägemispuudega pärnakad tähistasid juubelit

Nägemispuudega inimestele on vajalikud kokkusaamised saatusekaaslastega, olgu selleks ühised reisid või kohvilauas mõtete vahetamine. Foto: Mihkel Maripuu

Tähistamaks rahvusvahelist valge kepi päeva ja Pärnumaa nägemispuudega inimeste 70 järjepidevat tegevusaastat, korraldas Pärnu pimedate ühing kohalikus muuseumis juubeliürituse.

Avasõnaks astus piduliste ette ühingu eestvedaja Silver Pulk, seejärel kuulati pimedate ühingu naisansambeli etteasteid.

MTÜ Pärnu Pimedate Ühingu juhatuse liige Juta Adams tutvustas ühingu ajalugu ja tegevusi, misjärel avati nägemispuudega inimeste tegevust sõnas ja pildis kajastav näitus “Ma näen sind südamega”. 

Headest sõnadest tulvil õnnesoovid edastasid Eesti pimedate liidu, Pärnumaa puuetega inimeste koja, Läänemaa pimedate ühingu ja Pärnu linnavolikogu esindajad. Kõik nad innustasid pärnakaid uutele tegudele, et hoida ühing elus järgmiste juubeliteni. Sõnavõttudest kajas, kui vajalikud on nägemispuudega inimestele kokkusaamised saatusekaaslastega, olgu selleks ühised reisid, eri üritused või mõtete ja kogemuste vahetamine kohvilauas.

“Elus on kõige tähtsam elamine, just selle elu elamine, mis sulle on antud. Iga hetke tuleb elada kui imelist kingitust. Näha ei saa ainult silmadega, vaid südame ja tunnetega, mis on palju olulisem. Kui nägija vaatab, aga ei näe ilu ega elu enda ümber, siis tema süda on külm,” rääkis Pärnumaa puuetega inimeste koja esindaja Reet Einaste ja lisas, et südamega öeldu on ehe. “Seal ei ole teesklust ega valelikkust.”

Nende soojade sõnadega lõppenud pidulikule osale järgnes koosviibimine muuseumi kohvikus. Kohvitassi taga jutulõnga veeretanutele pakkus muusikalist naudingut klaveril meisterlikult mänginud pime noormees Kirill. “Kui palju rõõmu tõi see esinemine noormehe hinge ja täitis koosolijate südamed tänutundega,” meenutas Einaste, soovides, et linna sotsiaalvaldkonna töötajadki leiaksid aega ja mõistmist inimestele, kes on teistest erinevad.