Kas olete seda meelt, et riigieelarve kärpimisel ei tohi puudutada niisuguseid pühasid lehmi nagu kaitsekulutused, õpetajate palgad ja pensionid?
Praeguses olukorras pühasid lehmi enam ei ole. Eesti suudab sellest kriisist suhteliselt terve nahaga välja tulla ainult siis, kui me suudame kulud ja hinnad viia tagasi vähemalt sellisele tasemele, nagu need olid mõni aasta tagasi. Muuseas, Rootsi kärpis oma kaitsekulutusi just nüüdsama kolmandiku võrra.
Mismoodi peaksid praegu ja lähitulevikus käituma ettevõtjad?
Kui ettevõtjatele oleks võimalik käitumisretsepti anda, oleks plaanimajandus turumajandusest parem. Kuigi suurel osal ettevõtjatest on raske, ei ole need raskused ühesugused. Tasub vaadata kas või seda, kui selektiivselt Lääneriikides toimitakse. Saan öelda üksnes seda, millega ettevõtjal üldiselt tuleks arvestada. Igal juhul peavad ettevõtjad valmistuma suuremateks muutusteks, muutma oma ärimudeleid ja tööstiili, sest sellise äriga nagu seni enam edasi ei saa. Vana hävimise kõrval tekib kriisides alati uus, see tähendab, et tuleb valmis olla uute võimaluste nägemiseks. Aga arvestada tuleb sellega, et kriis kestab tõenäoliselt aastaid ja pärast kriisi on maailmamajandus nii turgude kui põhimõtete poolest mõnevõrra teistsugune.
Mida tuleks teha üksikindiviidil, keskmisel töövõtjast kodanikul?
Esiteks peame olema kokkuhoidlikud. Rahvusena oleme võlgnikud ja üleskutsega rohkem tarbida me Eesti majandust ja inimest, erinevalt paljudest teistest riikidest, aidata ei saa. Sellist majanduse stimuleerimise meetodit saavad kasutada enam-vähem tasakaalus majanduse ja konkurentsivõimelise toodanguga rikkad riigid. Kui seal inimesed suurendavad kulutamist, annavad nad oma ettevõtjatele tööd ja vähendavad languse ulatust. Meil tooks tarbimise suurendamine enamikul juhtudest kaasa üksnes impordi kasvu ja välistasakaalu halvenemise. Teiseks peame olema paindlikud, suurendama ja mitmekesistama oma oskusi, et olla valmis astuma ametitesse, mida me varem pole pidanud. Mida kiiremini jõuab kohale arusaam, et meil kõigil tuleb eelseisvatel aastatel senisest väiksema tasu eest tööd teha, seda parem. Kriisist väljatulekuks on meil ainult üks tee - töö tootlikkuse järsk suurendamine. Iga kulutatud krooniga peame suutma oma majanduses luua senisest tunduvalt (vähemalt veerandi võrra) rohkem väärtust.