Sindi kärestikul tegutsevad röövpüüdjad

Pärnu Postimees
Copy
Kalakaitsjad käivad nii päeval kui õhtupimeduses Sindi kärestiku juures vabatahtlikult patrullimas üsna tihti, sest tööd jagub rohkem kui tööjõudu.
Kalakaitsjad käivad nii päeval kui õhtupimeduses Sindi kärestiku juures vabatahtlikult patrullimas üsna tihti, sest tööd jagub rohkem kui tööjõudu. Foto: Urmas Luik

Kui Sindi paisu asemele looduslähedane kärestik ehitati, oli looduse- ja kalasõpradel põhjust rõõmustada – sestpeale pääsevad taas ülesvoolu kudema siirdekalad, näiteks lõhe ja forell, kelle paljunemisel pais enne risti ees oli. Suur tõrvaklomp meepotis on aga röövpüüdjad, kes uut olukorda omakasupüüdlikult ära kasutavad.

Vabatahtliku kalakaitsja Aigar Kalde sõnutsi leidub ka selliseid harrastuskalastajaid, kes pole teadlikud sellest, et Pärnu jõgikonnas on punase kala püük keelatud aasta läbi, mitte ainult kudeajal. “Kuigi paari aastaga on olukord palju paremaks läinud, leidub siiski rohkem pahatahtlikke püüdjaid,” kahjatses Kalde. “Kalakaitsjatele on osa nägusid päris tuttavaks saanud.” Kalde selgitas, et kes on Pärnu jõest lõhe või forelli kätte saanud, peab selle vette tagasi laskma. “Paljud ei tea sedagi, et kudeajal ei tohi jalgupidi vees püüda, sest nii võib koelmuid lõhkuda,” viitas ta kalapüügieeskirjale. Kalakaitsjad käivad nii päeval kui õhtupimeduses Sindi kärestiku juures vabatahtlikult patrullimas üsna tihti, sest tööd jagub rohkem kui tööjõudu. Mõtte, et ehk on tegu sotsiaalse probleemiga, lükkab Kalde ümber, sest sageli on püüdjad kohale sõitnud uhke autoga. Vahelejäämise võimaluse vähendamiseks mõeldakse välja eri trikke, näiteks ei võetagi õnge kaasa, vaid kasutatakse nööri ja tamiili – need saab ruttu käest maha visata ja öelda, et “vedelesid siin kivide vahel juba varem”.

Kalakaitsjatele on osa nägusid päris tuttavaks saanud.

Aigar Kalde, ​vabatahtlik kalakaitsja

Küsimusele, miks peaks röövpüügi pärast südant valutama, vastas Kalde, et Pärnu jõel on kõik eeldused saada väga kalarikkaks lõhe- ja forellijõeks, kui vaid inimesed ise seda eos untsu ei keera. “Ma käin vabatahtlikult patrullis sellepärast, et mu enda lastele jätkuks tulevikus kala, mida püüda,” rääkis Kalde. Ta kutsub üles kõiki, kes jõe ääres kahtlast tegevust märkavad, sellest teavitama kas riigiinfo telefonil 1247 või edastama anonüümse vihje kalastajate seltsi kodulehele. Samuti ärgitab ta Eesti kalastajate seltsi vabatahtliku kalakaitsega ühinema. Lisainfot ja sooviavalduse liituda saab esitada seltsi kodulehel.

Püügikeelud:

  • merisiig – 15. oktoobrist 15. novembrini;
  • jõesilm – 1. märtsist 30. juunini;
  • lõhe ja meriforell – 1. septembrist 30. novembrini; Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ja meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini; 
  • jõeforell – 15. septembrist 31. jaanuarini;
  • keelatud on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük jõgedes;
  • Peipsi siig – 1. novembrist 30. novembrini;
  • rääbis – 1. augustist 30. juunini;
  • haug – 15. märtsist 30. aprillini;
  • latikas – 1. maist 10. juunini, v.a lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
  • linask – 20. juunist 20. juulini, v.a lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
  • vimb – 10. maist 20. juunini;
  • koha – 5. maist 10. juunini;
  • jõevähk – 1. septembrist 31. juulini.
  • Pärnu jõgi Tarbja paisust kuni mereni kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, mis tähendab, et lõheliste kudeajal 1. septembrist 30. novembrini on keelatud kalapüük vees viibides. Aasta läbi on keelatud püük nakkevõrgu, unna ja harpuunpüssiga.
Andmed: Riigi Teataja
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles