Ühistranspordikeskus käivitaks sotsiaalsõitude kõrval veel ühe teenuse

Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk leiab, et sotsiaalsõitude võiks pakkuda ka nõudepõhist transporti. Foto: Mailiis Ollino

Pärnumaa ühistranspordikeskus (PÜTK) tahab käivitada ühes sotsiaaltranspordiga nõudetranspordi ehk ühendada kaks teineteisega sarnanevat teenust. See tähendab, et hõreda bussiliiklusega hajaasustuse elanikud saaksid hakata neidsamu sotsiaalsõitude busse endale järele kutsuma.

Selleks läheks vaja riigi toetust, mida veel pole.

Peaaegu kolm aastat on maakonnas toiminud sotsiaaltransport: inimestel on sümboolse tasu eest olnud võimalik tellida omale buss, tegemaks hädavajalik sõit. Kaks esimest aastat rahastas seda teenust Euroopa Liit ja viimasel aastal omavalitsused. Järgmisel kevadel saab see teenus aga läbi.

PÜTK on kuulutanud välja riigihanke tellimustranspordi pakkujate leidmiseks, kuid sel korral lisanduks nõudepõhine transport kohtades, kus bussiliiklus on hõre.

PÜTKi juhataja Andrus Kärpuki hinnangul on tegemist samasuguste teenustega, mida annaks teenindada olemasoleva 17 sõidukiga. Kärpuki sõnutsi on keeruline vahet teha, mis põhjusel inimene sotsiaaltranspordi teenust vajab. “Väga paljud sotsiaaltranspordi kliendid on suunatud teenusele, kuna neil pole bussiühendust,” möönis ta.

Palju on küll räägitud nõudepõhisest ühistranspordist, kuid Kärpuk märkis, et mõiste sisu on määratlemata. Tema hinnangul peaksid kõik soovijad teenust ühtselt kasutada saama. Praegu on see üles ehitatud nii, et inimene saab tellida bussi piirkonda, kus sõitjaid vähe. Enamasti elavad nad liinide lõpus, ent trajektoori ei saa bussijuhid keset sõitu muuta, kuna see lööks graafiku sassi.

Väga paljud sotsiaaltranspordi kliendid on suunatud teenusele, kuna neil pole bussiühendust.

Andrus Kärpuk, Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja.

Nõudebussi saaksid tellida need, kelle ligipääs tavalisele ühistranspordile on halb, samuti puhkudel, kui riik soovib vähendada liinikilomeetreid. Kärpuki sõnul on võimalik nõudebusse vajavad inimesed kindlaks teha ja anda neile samad õigused, mis praegu kehtivad sotsiaaltranspordi klientidele.

Kui sotsiaalsõidud maksavad kinni omavalitsused, siis uue teenuse eest tasuks riik. “Kui kaks süsteemi kokku panna, tuleks kõigile soodsam,” selgitas PÜTKi juht. Ta tõi näiteks Saaremaa, kus nõudepõhine transport pälvis transpordiameti tunnustuse. Sealgi on need teenused lahus, kuigi täidavad samu eesmärke.

Kärpuk selgitas, et kui takso tellib inimene oma vajaduse järgi, siis nõudesõitude puhul üritatakse sama piirkonna tellimused liita, et oleks efektiivsem. Kärpuk selgitas, et sel juhul ei jõua küll nii mugavalt ega otse sihtpunkti kui taksoga, siiski saab korraga liigelda mitu sõitjat nagu liinibussis.

Eesmärk pole inimesi hindadegaära hirmutada, vaid nad peavad saama vajaduspõhiselt sõita.

Andrus Kärpuk, Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja

Selline personaalne teenus pole odav ja tavalise bussi liinikilomeeter tuleks sõitja kohta odavamgi. Samamoodi sotsiaaltranspordiga oleks siingi võimalus kasutada näiteks kindlat sõidukordade arvu, mis tuleb soodsam.

Sotsiaaltranspordi omaosaluse hinda tõsteti tänavu suvel. Kärpuki sõnutsi omaosalus distsiplineerib, kuna lõviosa maksavad kinni ikkagi omavalitsused. “Eesmärk pole inimesi hindadega ära hirmutada, vaid nad peavad saama vajaduspõhiselt sõita,” lausus ta.

Kindla arvu sõite kvartalis saab sotsiaaltranspordi puhul teha soodushinnaga, aga kõik ülejäänud tavahinnaga, mis on umbes kolm korda kõrgem. Nõudepõhise transpordi puhul võiks olla samamoodi.

Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete osakonna juhataja Laura Lasteri sõnutsi on kõnealune teema arutlusel. Valitsuse tegevusprogrammis on MKMile pandud selle aasta lõpuks ülesanne esitada valitsusele analüüs ja ettepanekud Eestis nõudepõhise ühistransporditeenuse osutamise põhimõtete ja nende rakendamise kohta. Praeguseks on MKM transpordiametiga mõtet arutanud, aga kas ja kuidas täpselt nõudetranspordiga riigis edasi minnakse, pole veel selge.

Transpordiameti kommunikatsiooniekspert Erik Varma tõdes, et ühistransport peab olema mugav, kiire ja kindel. Ta tõi esile, et nõudepõhise transpordi juhtprojekte on tehtud Saare- ja Tartumaal, ja väitis, et Saaremaa katsetuse järelduste põhjal murravad riigiametnikud nüüd pead selle üle, kuidas ühitada nõudepõhist ühistransporti maakondliku bussivõrguga. “Kindlasti on võimalik nõudepõhise ja sotsiaaltranspordi vahel leida kohalikul tasandil sünergia,” leidis Varma.