Uuest aastast karmistuvad püügipiirangud Sindi kärestiku lähistel

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Indrek Ambose sõnutsi on sellist piirangut vaja, et öisel ajal ei häiritaks kalu kudepesade ümbruses võimsate taskulampidega. Foto: Urmas Luik

Keskkonnaminister Madis Kallase kehtestatud harrastuskalapüügi määrus toob mõne muutuse: tõuseb osa kalastuskaartide tasu ning Umbusi jões ja Pärnu jões Sindi kärestiku vahetus läheduses on kalapüük keelatud.

Määruse järgi kehtib kogu aasta keeld Pärnu jõel Sindi kärestiku vahetus läheduses. “Sindi kärestiku puhul mängib rolli asjaolu, et tegemist on Pärnu jõe ühe esimese kärestikulise alaga, mida sellist veekeskkonda vajavad kalad kasutavad. Selle tõttu on samuti mõistlik lasta kaladel omaette toimetada,” selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.

Lõheliste kudeajal, 1. septembrist 30. novembrini kehtib Pärnu jões Tarbja paisust kuni suudmeni kalapüügi keeld vees viibides, (kahlates), välja arvatud kutseline silmupüük silmumõrra ja -torbikutega. Pärnu jõestikus kehtib aasta läbi lõhe ja meriforelli püügi keeld. Järgmisest aastast lisandub neile kahele piirangule Sindi kärestiku keeld.

Uus piirang kehtib ka suvel siloreostuse all kannatanud Umbusi jõel. “Umbusi jõe puhul on oluline, et kalavaru  saaks rahulikult taastuda. Selleks on kõige parem, kui sealt mõnda aega kala ei püüta,” põhjendas peaspetsialist.

Oluline muutus ootab ees kalastajaid, kes kalastuskaardi alusel püüavad sügisel jõgedest lõhet ja meriforelli. Tuleva aasta 1. septembrist on keelatud kalastuskaardi alla käivates lõhejõgedes püüda kala 19–7. Kellaajalise piirangu puhul on kogu kalapüük lubamatu, välja arvatud kutseline püük silmumõrra ja -torbikutega. Ambose selgitust mööda on seda piirangut vaja, et öisel ajal ei häiritaks kalu kudepesade ümbruses võimsate taskulampidega. 

Pärnu jões Sindi kärestiku vahetus läheduses on kalapüük keelatud. Foto: Keskkonnaministeerium

Kalastuskaardi tasu tõuseb püsiasustusega väikesaarte elanikel, kes algavast aastast peavad ühe nakkevõrgu eest maksma senise 6,50 asemel seitse eurot. Kuna väikesaarte elanikud võivad püüda korraga kolme nakkevõrguga, siis kolme võrgu eest kokku kerkib tasu 1,50 eurot. Nii ühtlustub tasu ülejäänud nakkevõrgu-kalastuskaartidega.

Samuti kallinevad need jõevähipüügiks antavad kalastuskaardid, mille kohta on seatud eraldi piirarvud. “Kuna see puudutab väga jõevähirikkaid veekogusid, on tasu tõstmine pikas perspektiivis vajalik,” ütles Ambos. Piirarvuga vähipüügi kaardi tasu on 2023. aastast senise 15 euro asemel 20 eurot. Ühe kaardi alusel tohib püüda kuni viie vahendiga 75 jõevähki.

Samuti kaovad jõevähipüügil järgmisest aastast 48- ja 72tunnised kalastuskaardid. “Praegu on portaali kalaluba.ee kaudu võimalik osta kalastuskaarte väga paindlikult. Ka ei andnud üle 24tunnised jõevähipüügiks mõeldud kalastuskaardid ostjatele mingisugust hinnaalandust, nagu seda teevad 72tunnised lõhepüügikaardid,” selgitas Ambos muudatuste vajalikkust.