Pärnusse võib tulla Waldorfi kool

Kuue lapse ema Kristiina Vunk on algatanud Pärnus Waldorfi pedagoogikat ja koole tutvustavad loengud, kus oma kogemusi jagavad õpetajad-lapsevanemad Eesti Waldorfi koolidest. Pikemas perspektiivis võiks neist kokkusaamistest kasvada välja Pärnu Waldorfi kool. Foto: Urmas Luik

Pärnus on alustanud kokkusaamisi grupp lapsevanemaid, kes sooviksid luua linna Waldorfi pedagoogika järgi töötava kooli. Edaspidi ehk Waldorfi lasteaia ja -hoiugi, kuid esialgu keskendutakse koolile.

Hiljuti kogunes Maarja-Magdaleena gildi ärklisaali umbkaudu 50 Pärnu(maa) inimest, kes huvitatud mõttest asutada piirkonda Waldorfi kool. Et info esimesest kogunemisest levis suusõnaliselt, tuttavalt tuttavale, ei kajasta kohaletulnute arv kindlasti asjast huvitatute arvukust.

Kokkusaamise eestvedaja Kristiina Vunk tunnistab, et on alles pika tee alguses. “Pärnu Waldorfi kooli mõte on veel väga toores,” toonitab ta. “Esimese kogunemise mõte oli näha, kas Pärnu kandis on üldse neid lapsevanemaid, kes oleksid Waldorfi teemast huvitatud. Loodan, et temaatilised loengud toovad ka edaspidi kokku huvilisi ning tekib mõttevahetus Waldorfi kooli ja pedagoogika üle.”

Järgmine kokkusaamine leiab aset gildimajas homme, 10. märtsil kell 11 ning sinna tulevad esinema Viljandi Vaba Waldorfkooli õpetajad Virgi ja Sulev Ojap.

Waldorfi pedagoogika seos Pärnuga

Vunk on päri, et kooli loomine, eriti veel tänapäeval on raske ettevõtmine, kuid kindlama huvigrupi moodustudes siiski võimalik. Nimelt sünnib Waldorfi kool vaid siis, kui kogukonnas piisab lapsevanemaid, kes kooli eest hoole kandmiseks moodustavad mittetulundusühingu.

Üldjuhul ongi Waldorfi koolid maailmas erakoolid, mille ülalpidajaks vanemate loodud mittetulundusühing.

Vastuseks küsimusele, miks on Pärnusse vaja Waldorfi pedagoogikat järgivat kooli, vastab Vunk, et mida rohkem valikuid, seda paindlikum haridussüsteem. “Alati on mingisugune osa lapsi ja vanemaid, kes vajavad teistsugust lähenemist õpitavale ja sellele, kuidas õppida. Samuti kasvatab kodanikualgatusest sündinud ettevõtmine inimesi, kes oma valikute eest vastutust kannavad,” märgib ta.

Kohaliku Waldorfi kooli algatuse taga pole Vunk üksi. „Mitu mu sõpra on õppinud Tartu Waldorfseminaris ja kasvatavad-õpetavad oma lapsi, lähtudes Waldorfi pedagoogikast. Tänu neile hakkasin minagi käima koolitustel ning süvenesin teemasse põhjalikumalt. Oleme Waldorfi pedagoogikast palju vestelnud, samuti mõtisklenud, et Pärnuski võiks olla Waldorfi kool,“ rääkis ta.

Vungi ütlust mööda võiks pärnakatele oluline olla teadmine, et Pärnust on pärit üks esimesi Waldorfi õpetajaid, pedagoogiliste ja kultuurilooliste raamatute autor Herbert Hahn.

Kuuludes Waldorfi pedagoogika rajaja Rudolf Steineri sõprade ja kaasmõtlejate ringi, praktiseeris Hahn õpetajana Steineri ideid juba 1919. aastal, kui avati esimene kõnealust pedagoogikat järgiv kool Saksamaal Stuttgardis tööstur Emil Molti tubakavabriku Waldorf-Astoria tööliste lastele. Waldorfi kooliks hakati edaspidi nimetama kõiki Steineri mõtete alusel loodud koole.

Hahni sünnikodu Pärnus Riia maantee ääres Alevi kalmistu vastas on tänini alles.

Omavalitsuste tugi

Eestis on Waldorfi koolid tegutsenud üle 20 aasta. Riik finantseerib neid samadel alustel munitsipaalkoolidega ja tasub õpetajate palkadeks ning õppevahenditeks ettenähtud summad. Kuigi seadus selleks ei kohusta, ent võimaldab seda, kaetakse suur osa Waldorfi koolide majanduskuludest kohalike omavalitsuste (KOVi) eelarvest.

Vungi väitel pole Pärnuski Waldorfi kooli pidamine KOV toeta mõeldav, kuid praegu, kui mõte sellisest koolist alles koorub, pole omavalitsustega suhelda jõutud.

Kuue lapse ema Vunk jõudis Waldorfi õpetuse juurde kümne aasta eest, kui osales Tartu Waldorfgümnaasiumi ja Ida-Euroopa Waldorfi pedagoogika assotsiatsiooni korraldatud suvekoolitusel, kus pidasid loenguid Saksa õppejõud.

Dekaaditagune suvekoolitus äratas mainitud pedagoogika vastu sügavama huvi. Mullu lõpetas ta Tartu ülikooli juures Waldorfi koolide õpetajate täienduskoolituse. Muide, pidev enesetäiendamise nõue on Waldorfi pedagoogidel töölepinguski kirjas.

Seda pedagoogikat järgides on naine õpetanud koduõppel oma lapsigi.

“Püüdsin järgida Waldorfi kooli õppekava nii palju, kui sain, aga kindlasti ei olnud see puhas Waldorfi pedagoogika, mida ma kodus viljelesin,” täpsustab Vunk. „Näiteks on paljud harjutused mõeldud eeskätt grupis töötamiseks, mida kodus on keerulisem korraldada.“

Kui naine enam koduõppega jätkata ei saanud, jõudiski ta mullu tütart kooli pannes tõdemusele, et küll oleks tore, kui Pärnus eksisteeriks sama õpetust andev kool.

Teistmoodi õpe

Eesti Waldorfi kogukond pole kuigi suur. Waldorfi koole tegutseb Eestis seitse, neist kaks on ravipedagoogilised, ja töötab kuus waldorflasteaeda.

Enamik Eesti Waldorfi koole on põhikoolid, ent õppeprogramm võimaldab gümnaasiumiastmega lõpuniminekut. Eesti ainus Waldorfi gümnaasium tegutseb Tartus, nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetades sooritavad Waldorfi koolide õpilased riiklikud küpsuseksamid.

Waldorfi koolitusi läbi teinud õpetajaid on Eestis üksjagu, oma koolide kogemusi ollakse valmis jagama pärnakatelegi.

Kui Pärnu Waldorfi kool tegelikkuseks saab, avatakse esmalt 1. klass, aasta pärast järgmine ja nõnda, aasta-aastalt hakkab kool kasvama.

“Waldorfi kooli suur eripära, mida ma kindlasti tahaksin rõhutada, on see, et kool on osa väga terviklikust süsteemist,” sõnab Vunk. “Pedagoogikat toetavad antroposoofiline meditsiin ja biodünaamiline maaviljelus.“

Seetõttu on kooliarstil Waldorfi koolides märksa suurem tähendus kui ülejäänud koolides ja toiduained koolisööklasse ostetakse mahetalunikelt.

Kogu koolitunnis antav õpetus peab olema tervendav. Vunk tsiteerib siinkohal Steinerit, kes olla öelnud, et lapse õpetamine ja kasvatamine peaks andma lapsele nii tugeva tervise, et teda keskeas südameinfarkt ei ähvardaks.

Seega, kui lapsed jooksevad tunni lõppedes tohutu energiaga klassist välja, on tund läinud hästi.

Samuti on Steiner öelnud, et Waldorfi haridus rajaneb igapäevase õpetamise praktikal, mis toimib ainult siis, kui seda oma ellu rakendatakse. Seda ei ole võimalik tõeselt kirjeldada, vaid tuleb ise kogeda.

Waldorfi pedagoogikast ja koolist

* Waldorfi koolide töö aluseks on antroposoofilise inimeseõpetuse põhimõtted, mille arendas välja Rudolf Steiner (1861–1925).

* Esimene Waldorfi kool rajati aastal 1919 Saksamaal Stuttgardis tubakavabriku Waldorf-Astoria tööliste lastele.

* 2011. aasta seisuga toetub Steineri ideedele 65 riigis üle 1000 kooli ja üle 2000 koolieelse haridusasutuse. Euroopas on koolil õigus nimetada ennast Steineri või Waldorfi kooliks, kui kool on Waldorfi koole ühendava rahvusliku või rahvusvahelise organisatsiooni liige.

* Eestis alustati Waldorfi koolide loomist kodanikualgatuse korras 1989. aastal. Esimesed koolid alustasid tööd 1990/1991. õppeaastal.

* Praegu on Eestis seitse Waldorfi kooli: Arukülas, Keilas, Põlvas, Rakveres, Tallinnas, Tartus ja Viljandis ja kaks ravipedagoogilist kooli erivajadustega lastele.

* Põhiaineid õpetatakse Waldorfi koolis põhitunnis perioodõppe vormis, näiteks emakeel, matemaatika, loodusteadused, ajalugu.

* Igahommikune põhitund kestab vähemalt kaks akadeemilist tundi.

* Tähtsal kohal on kunstilised ja praktilised õppeained: muusika, eurütmia, draama, maalimine, joonistamine, voolimine, käsitöö, tööõpetus, põllumajandusprojektid, aiandus.

* Võõrkeelte õpetamine toimub alates 1. klassist.

* Õpilaste õppetegevuse tulemuslikkus esitatakse iseloomustustena. Numbriliselt üldjuhul ei hinnata.

* Õpilased istuvad klassiruumis temperamenditüüpide järgi.

* Põhjalikumat infot leiab Waldorfi pedagoogika kohta aadressil http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/?sisu=lugemist

Andmed: Internet

Katrin Uutsalu, Pärnu linnavalitsuse haridusnõunik

“Kehtiva haridussüsteemi arengukava järgi võiks olla erinevaid alternatiive hariduse omandamiseks. Millegi uue loomiseks on aga oluline initsiatiiv ning soov selle järele.

Kui mõelda linna toetusele, siis hoonet meil kooli asutajale kahjuks pakkuda ei ole. Samal ajal on nii, et tegemist on ju erainitsiatiiviga, mida me igal võimalikul moel soovime toetada. Juhul, kui kooli loomine päevakorda peaks tulema.”