Inimeste heatahtlikkus võib lindudele elu maksta

Kati Saagim
, vastutav veebilehe toimetaja
Copy
Inimese pakutud toiduga harjunud linnud jäävad paigale, kuigi loodusest enam piisavalt toitu ei leia.
Inimese pakutud toiduga harjunud linnud jäävad paigale, kuigi loodusest enam piisavalt toitu ei leia. Foto: Margus Ansu

Eesti loomakaitse selts (ELS) paneb inimestele südamele, et veelinde ei tohi toita, sest see võib neile elu maksta.

Külmade ilmadega on paljud eestlased harjunud veekogu äärde jalutama minnes võtma kaasa saia, mida seal talvituvatele luikedele-partidele pakkuda. Kuigi inimese süda on õiges kohas ja soov heatahtlik, põhjustab selline käitumine paljudele lindudele asjatuid kannatusi.

Eestis kohtab talvel veelindudest kõige sagedamini sinikael-parte ja kühmnokk-luiki, kes saavad pehmemal talvel kohalikus kliimas kenasti hakkama. Kui toitu napib, otsivad linnud mõne jäävaba veekogu või lahe ning karge külmaga lendavad toiduotsingul kaugemale lõuna või edela poole.

Kui inimene sekkub linnu loomulikesse rändeharjumustesse ja tekitab lisatoidu pakkumisega tunde, et toitu jagub, võib see linnule saatuslikuks saada, tõdes ELSi kõneisik Sandra Müür.

Inimese pakutud toiduga harjunud linnud jäävad paigale, kuigi loodusest enam piisavalt toitu ei leia. Nii kipuvad nõrgemad linnud nälga jääma ja koos talvituvate lindude seas levivad haigusedki kergemini.

Rändeharjumuste rikkumise kõrval mõjub veelinnule halvasti ka inimese kõige sagedamini pakutav toit – sai. Taimetoiduline luik sööb eri veetaimede varsi ja juuri, sinikael-partide toidulauale lisanduvad veeputukad ja limused. Süsivesikurikas, aga vitamiinivaene sai ei paku veelinnule eluks vajalikke aineid ja võib põhjustada tõsiseid seedehädasid. Kui kuidagi ei saa veelindu toitmata jätta, tuleks pakkuda linnule värsket salatit või juurvilju, ent seegi võiks ennemini olla erand kui harjumus.

Kui aga tundub, et veelind on hädas ja vajab inimese abi, tuleks helistada riigiinfo telefonil 1247.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles