/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
/nginx/o/2023/02/04/15119666t1h77a0.jpg)
Pärnu jõe ja tema lisajõgede kalarikkus on hüppeliselt kasvanud ning mitu kadunud liiki on tagasi tulnud.
Uuring: Sindi paisu lammutamine tasus ära (1)
Uurimus keskendus jõesilmu ja vimma levikule. Tõika, et kalad on Pärnu jõe ja lisajõed kenasti üles leidnud, näitasid nii signaalsaatjaga kalade uuringud kui ulatuslikud seirepüügid. „Uurimistulemused kinnitavad, et Sindi paisu eemaldamise on üks suur edulugu,” teatas kalateadlane Meelis Tambets.
Sindi pais sulges siirdekaladele ligipääsu umbkaudu 90 protsendile Pärnu jõestiku elu- ja kudepaikadest. Paisu lõplik likvideerimine 2019. aastal avas rändetee taas.
/nginx/o/2023/02/04/15119669t1h7306.jpg)
Jõesilmu ja vimma levik on ulatuslik Pärnu jões, kuid kogutud andmed kinnitavad suurt levikut ka ülejäänud jõestikus. Uurijad tuvastasid jõesilmu Paide külje all Pärnu jõkke suubuvast Reopalu jõest, mis jääb umbkaudu 120 kilomeetri kaugusele Pärnu lahest ja rannikust.
Vimb tabati uuringu käigus Pärnu jões merest 92 kilomeetri kaugusel. Kalastajate andmetel on vimba esinenud Viljandi järves. Seega võib osa Navesti jõkke suundunud vimbadest olla rännanud veel kaugemale.
Paisu lammutamise mõju jõesilmu ja vimma arvukusele avaldub kalateadlase ütlust mööda nähtavalt järgmiste aastate jooksul, kui uutelt koelmutelt lisanduvad kalad juba ise järglasi saama hakkavad. Tambets prognoosib järgmisel viiel ja kümnel aastal silmu- ja vimmasaakide jätkuvat kasvu ning kalade arvukuse tõusu nii Pärnu jões kui rannikumeres.
Kahele liigile keskendunud uurimus lubab järeldada, et rajatud kalapääsud ja kärestikud on hästi mõjunud kõigile teistelegi Pärnu jõestiku kalaliikidele. Seda põhjusel, et jõesilm on üsna nõrk rändetakistusi ületama. Seega suudavad jõestiku nendesse osadesse, kuhu ulatub jõesilmu ränne, liikuma paljud ülejäänud kalaliigidki.
Uuriti ka eri laadi kalapääsude tõhusust kokku kümnes kohas. Neist kaheksa olid looduslähedased, kaks kamberkalapääsu, peale selle tehiskärestik ja tehiskosk.
Selgus, et mida looduslikumat tüüpi, seda paremini kalad selle omaks võtavad. Aga kamberkalapääs on vähesobiv. Parimaks lahenduseks, kus see on vähegi võimalik, jääb ikka jõe avamine.