Selgusid tänavused Pärnumaa vapimärgi saajad

Pärnumaa vapimärk. Foto: Ants Liigus

Eile kogunes Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkogu, kus otsustati Pärnumaa järgmised vapimärgi kandjad. Vapimärgid antakse üle 23. veebruaril Pärnu kontserdimajas.

Kalmer Metsaoru saab vapimärgi number 129. Metsaoru on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes juhib põllumajanduslikku osaühingut Weiss OÜ, mille maad asuvad mitmes Pärnu- ja Viljandimaa piirkonnas, andes tööd pea 70 töötajale. Juhina kannab ta vastutust ettevõtte üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise ning oma töötajate rahulolu eest. Ta on võtnud oma südameasjaks edendada elu maapiirkonnas ja seda on ta aastakümneid tulemuslikult teinud. Ta on põllumees, kes jonnakalt, raskete aegade kiuste, on Pärnumaal oma asja edukalt ajanud.

Kalmer Metsaoru Foto: Ants Liigus

Kalmer on ise öelnud, et töö talle meeldib ja töö tuleb muuta hobiks. Asjale tuleb läheneda nii majanduslikust kui ka inimlikust küljest. Ainult nii saab edasi minna. Kalmer on toimetanud oma sõnade järgi ja elanud pidevas edasiliikumises ja arengus. Põllumajandusühistu tegevjuhina ei korralda ta tööd kabinetist laua tagant, vaid osaleb ise tööprotsessis – küll traktoriroolis künnipõllul või heinakaarutil. 2019. aastal jõudis lõpuni Vahtra suurfarmi arendamise projekt, mille tulemusena loodi ultramoodne farm, kus on kohti üle 1000 piimalehmale. Kalmer soovis, et hoone kestaks vähemalt sada aastat ja see ehitati betoonelementidest. Metsaoru sõnade kohaselt tuleb kogu aeg ajaga sammu pidada.

Ettevõtluse kõrval on Kalmer leidnud aega, et seista alates 1991. aastast oma kodukoha arengu eest eri volikogudes Tahkurannas ja tänases Häädemeeste vallas. Tema rahulik iseloom, tasakaalukus, oskus inimestega suhelda, avar silmaring, sirgjoonelisus, abivalmidus ning tahe mitte paigal püsida, vaid edasi areneda, on Kalmerist kujundanud lugupidamist vääriva vallakodaniku.

Margo Orupõllule antakse vapimärk number 130. Orupõld on 14 aastaga nullist üles ehitanud Eesti ühe arenenuma ja tuntuma naiste tugikeskuse, mis tegutseb Pärnu- ja Saaremaal iga päev ning grupitööga ka Tallinnas. Seda tegevust on käidud Pärnu tugikeskuses õppimas kõikjalt Eestist ning Soomest, Gruusiast ja Peterburist. Peale selle on ta lähisuhtevägivalla teemade eksperdiks ministeeriumidele ja paljudele riigikogu liikmetele.

Margo Orupõld Foto: Urmas Luik /Pärnu Postimees

2009. aastal avati Margo algatusel Pärnumaal naiste varjupaik. 2016. aastal laiendati tegevust Saare- ja Raplamaale ning Tallinna. MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus on arendatud Eesti parimaks ja laiapõhjalisemaks teenuste (nõustamine, majutus, tugigrupp, loovteraapiad, kampaaniad, avalikud üritused, kunstiprogrammid, infokirjad jne.) mahu poolest. Hinnatud eksperdi ja koolitajana lähisuhtevägivalla teemadel on Orupõld tihti kutsutud sel teemal rääkima koolides, konverentsidel, töökollektiivides, koolitustel. Ühe esimesena alustati Pärnu tugikeskuses loovteraapiate pakkumist abi vajavatele emadele ja lastele, mis samuti tulenes otsesest vajadusest ohvreid läbi uuenduslike meetodite aidata. Loovus on see, mis toetab naisi ja nende lapsi ning aitab neil keerulistes olukordades toime tulla ja annab enesekindlust enda elu üle vastutuse võtmisel.

Oma algatuste, käitumise ja suhtumisega on Margo muutnud väga paljude inimeste elu ning andnud neile tagasi lootuse ja tuleviku, eneseusu, võimaluse ja jõu elus edasiminekuks. MTÜ Ettevõtlikud Naised Eestimaal (ETNA) juhatuse liikme ja esindajana koolitab ta alates 2013. aastast naisi ettevõtluse teemadel ja juhib krediidiprogrammi “ETNA mikrokrediit”. Tegemist on programmiga, mis aitab maapiirkondades luua juurde töökohti, edendada ettevõtlust ning vähendada seeläbi vaesust ja sotsiaalset tõrjutust maapiirkondades.

Avalikkuse ja sihtgrupi arengusse panustamise kõrval kirjutab Margo projekte ühenduse liikmete ja meeskonna teadlikkuse tõstmiseks ning ühenduse arendamiseks. Igal aastal tuuakse Pärnusse rahvusvaheliste projektide kaudu ligemale 50 000 eurot.

Valter Parvele antakse vapimärk number 131. Parve on Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna õpetaja, aktiivne kodanik, kes räägib avalikult kaasa kogukondlikes küsimustes ning pakub lahendusi, et muuta elukorraldust paremaks. Parve on sotsiaalvaldkonna hing ja süda Pärnumaal.

Valter Parve Foto: Urmas Luik

Parve on alates 1991. aastast olnud tegev sotsiaalvaldkonnas. Ta oli esimese Eestis avatud laste varjupaiga Oliver esimene juhataja, hiljem Pärnu linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja ning Pärnu linna sotsiaalsüsteemi väljatöötaja. Sel ajal seati Pärnu sotsiaalsüsteemi sageli suureks eeskujuks teistele omavalitsustele. Pikki aastaid vedas Valter Pärnus aktsiooni “Austa nõrgemat“, mille käigus premeeriti vöötrajal jalakäijatele teed andvaid autojuhte. Sajandi algul ei olnud see sugugi tavaline, et auto ülekäiguraja ees peatus. Tänu sellele aktsioonile muutus tuntavalt Pärnu autojuhtide liikluskultuur. Valter on kirjutanud eri väljaannetes hulgaliselt arvamuslugusid, kus jagab muret ühiskonna elukorralduse, sotsiaalprobleemide ning ennekõike laste ja noorte tuleviku pärast. Kaua aega on Valter olnud ka Pärnu linnavolikogu liige ning nii seeläbi kui aktiivse vabatahtlikuna panustanud oma kodulinna ja kodumaakonna arengusse. Praegu jätkab Parve õpetajana Pärnu kolledžis ning vabal ajal keerutab vinüülplaate mitmesugustel üritustel.

Kristel Ernits saab vapimärgi number 132. Ernits on Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) sekretärina töötanud üle 20 aasta, olles tõeline omavalitsuste koostöövedur, ühismälu kandja ja väärtuslik raudvara. Ta on paljude algatuste initsiaator ja elluviija, olles ühtlasi väga töökas, korrektne ja vastutustundlik. Kristel on pidanud oma tegevuses väga tähtsaks kogu maakonna identiteeti ja ajaloolist järjepidevust. Pärast Pärnu maavalitsuse likvideerimist toodi tema initsiatiivil olulisemad funktsioonid üle POLi – alates Pärnumaa vapimärgi üleandmise traditsioonist, parimate õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate väljaselgitamisest maakonna kaunimate kodude hindamiseni ja esiletoomiseni –, et tagada järjepidevus.

Samal ajal on Ernits tugevasti panustanud maakonna tuleviku kujundamisse. Ta on strateegia “Pärnumaa 2035+” uuendamise töörühma liige ja vedanud teemajuhina tulemuslikult strateegia kõige olulisemat tuumvaldkonda: “Inimvara ja kogukonna elukorraldus – sidus maakond”. See on kõige tähtsam ja ka kõige keerulisem teema. Kristel kaasas töösse POLi eri komisjone, eksperte ja asjatundjaid ning valminud tegevuskava aastateks 2022–2027 on igati eeskujulik.