Nigula teadlastemaja tõhustab looduseuurijate tööd

Nigula uurimis- ja seirekeskuse laboris vaatleb must-toonekure kurgust võetud kaani maaülikooli tudeng, praktikant Meelis Leivits. Foto: Urmas Luik

Täna oli rahvakalendris küünlapäev, mil karu pöörab koopas teise külje ja pool koduloomade toidust peab veel tallel olema. Rahvusvahelises ulatuses on aga 2. veebruar märgalade päev, mille tänavune teema “Ülesvoolu-allavoolu: märgalad seovad meid”.

Rahvusvahelise märgalade päevaga juhitakse tähelepanu soode-rabade ja vesikondade põhise kaitse- ja kasutuskorralduse olulisusele. Krooniks sellele sai täna keskpäeval Vana-Järvel vastloodud keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Nigula keskuses seire- ja uurimiskeskuse avamine. Selleks puhuks oli Pärnust 60 kilomeetri kaugusele, vastu Läti piiri kohale sõitnud hulk loodus- ja keskkonnainimesi ning riigikogu liikmed Mart Jüssi, Mark Soosaar ja Väino Linde.

Rahvusvaheline keskus

“Nigulas on seotud uurimistöö rahvusvahelise koostööga, see teeb selle keskuse ainulaadseks kogu riigis,” märkis keskkonnaministeeriumi esindaja Hanno Zingel. Ta lisas, et eesmärgid ja ideed seovad Nigula teadlastemajas kõige paremini kokku Põhja-Liivimaa märgalade kaitse ning tehtav seire- ja uurimistöö aitab otsustajatel teha õigeid otsuseid looduse pärandit silmas pidades.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Agu Leivits rääkis sümboolse lindilõikamise järel, et koostöö Nigula ja Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala vahel algas kümmekond aastat tagasi.

Teadusuuringud on olnud järjepidevad ja tulemused on kajastunud mainekates teadusajakirjades. Välismaa teadlaste huvi Eesti säilinud põlislooduse kui referentsalade uurimise ja siinsetel kaitsealadel kogutud pikaajaliste andmeridade vastu on suur. Edaspidi ei pea hollandlased, sakslased, kanadalased ega kes tahes tegema soost või metsast kogutud loodusmaterjali esmaseid uuringuid Nigula hämaras ja kitsas sauna eesruumis, vaid saavad kohapeal kasutada nüüdisaegseid seadmeid. Käepärast on täppismõõteriistad, mida enam ei tule kaugemalt laenamas käia.  

Kaua tehtud, kaunikene

Nüüd on Nigula uurimis- ja seirekeskusese (lühendatult NUSK) koondatud ligi 100 000 hektari suurusel Põhja-Liivi alal tehtud seire- ja teadustöö andmebaas, lihtsustub ligipääs olulistele uurimistulemustele ja paranevad teadlaste ning praktikantide töö- ja ööbimisolud.

Viilkatusega kahekorruseline palkmaja on projektipõhiselt ehitatud ja sisustatud, teadlastemaja maksumus on ligi viis miljonit krooni. Selles sisalduvad laborid seadmetega, raamatukogu, kaugseireks vajalik tarkvara  ja õues on Eesti kolmas diferentsiaal-GPS-tugijaam, mis lihtsustab ja täpsustab poollooduslike koosluste mõõtmisi Edela-Eestis ning üle lõunanaabrite piirigi. Samasugused tugijaamad töötavad Tallinnas ja Tartus.  

“See maja jõudis valmida kolmanda asutuse ajal: kui alustasime, oli siin Nigula looduskaitseala administratsiooni keskus, siis tuli riiklik looduskaitsekeskus, nüüd keskkonnaamet,” mainis Leivits NUSKi ehitamist ja eesmärke käsitlevas ettekandes.

Leivits nägi teadlastemaja eesmärkidena kaugseire ja oskusteabe arendamist ning rõhutas vajadust pikaajaliste ökoloogiliste uuringute järele, millega Eesti peaks ühinema rahvusvahelise võrgustikuga. NUSKi üks töövaldkondi on metsloomade rehabilitatsioon ja vastavad laboriuuringud.

Põhja-Liivi märgalad nii Eestis kui Lätis kuuluvad rahvusvaheliselt oluliste Ramsari märgalade hulka ning moodustuvad ühise piiriülese terviku. Piirkonna uurimise ja seire parandamiseks esitati 2005. aastal Euroopa Liidu territoriaalse koostöö Interreg IIIA projekti Wetlivonia (maakeeli ‘märg Liivimaa’) taotlus. Uurimis- ja seirekeskuse ehitamine algas 2006. aasta novembris ja jõudis lindilõikamiseni alles nüüd. Töömahukat ja tulevikku suunatud ning teadus- ja seiretööd tõhustavat maja valmimist toetasid Interreg IIIA programm, keskkonnaministeerium, siseministeerium,  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Koostööd tegid Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala, Häädemeeste vallavalitsus ja riiklik looduskaitsekeskus.