Pildid ⟩ Ratastoolitantsurühm Silver Wheels tähistas juubelit: null pole number, üheksa aga on

Rivitantsu entusiast Kaie Seger pole enda sõnade kohaselt absoluutselt udru-mudrusse uskuja, kuid 19 aastat tagasi prantsatas Pärnus Rüütli tänaval temast mõnekümne sentimeetri kauguselt mööda pirakas jääkamakas ja purunes sadadeks tükkideks. Samal õhtul andis Seger Nooruse majas esimese trenni ratastooliga liikujatele ja tal käis peast läbi mõte: sellised asjad ei pruugi juhtuda niisama ja neil võib olla oma tähendus. Seda enam, et samal kuupäeval 13 aastat varem sattus ta raskesse liiklusõnnetusse.

“Oleksin võinud sel kuupäeval kaks korda ratastooli sattuda, aga astusin hoopis nende ette, kes on ratastoolis ja kel oli huvi tantsida,” mõtiskles Eesti line-tantsu hing täna Nooruse majas, kus ratastoolitantsurühm Silver Wheels 19. aastapäeva tähistas. Naljaga pooleks juubelit, sest null pole teatavasti ju number, aga üheksa on.

Enne esimest treeningut oli Seger osalenud Hollandis workshop’il, et ratastoolis tantsimisega lähemalt tutvust teha. On ju see hoopis teine maailm kui tavaline tantsimine.

“Selles mõttes olin trenni tulnud huvilistega võrdses seisus, et minule oli võõras tantsuline liikumine ratastoolis ja neile, kes kohale tulid, tantsuline mõtlemine ratastoolis liikumisel,” rääkis Seger.

Esimest treeningust saati tantsupisikuga nakatunud Margit Kasemets meenutas, et algul oli ratastoolis line-tantsijaid mälu järgi seitse–kaheksa. “Mäletan, et olime kahes reas. Alustasime a-st ja b-st,” ütles ta. “Algul oli päris keeruline muusika taktis teha täis- või poolpöördeid, ja seda kõike veel ühel ajal koos. Püsti on seda lihtne teha, ratastoolis mitte.”