Academia Pernaviensise mõttekojas arutletakse keele üle

Pärnu Postimees
Copy
Tartu ülikooli Pärnu kolledži raamatukogus toimub neljapäeva pärastlõunal Academia Pernaviensise järjekordne mõttekoda.
Tartu ülikooli Pärnu kolledži raamatukogus toimub neljapäeva pärastlõunal Academia Pernaviensise järjekordne mõttekoda. Foto: Urmas Luik

Neljapäeval toimub Tartu ülikooli Pärnu kolledži raamatukogus Academia Pernaviensise mõttekoda, kus külas on Pärnust pärit keeleteadlasest akadeemik Karl Pajusalu ja tema kaks poega, astrobiofüüsik Mihkel Pajusalu ja meditsiinigeneetik Sander Pajusalu.

Seekordse mõttekoja teema on “Miks keel on tähtis?”. Arutelu avab keele tähenduse, tunnetuse ja kasutuse nii kultuurilisest kui eri teadusvaldkondade vaatenurgast ning peatub teemadel nagu liivi keel ja meel, eesti keele kasutamine teaduses ja eesti teaduskeele olulisus.

Akadeemik Karl Pajusalu on aastast 2000 Tartu ülikooli (TÜ) eesti keele ajaloo ja murrete professor, olnud külalisteadur  Pennsylvania ja Stanfordi ülikoolis, külalisprofessor Helsingi ülikoolis. Tema uurimissuund on eesti keele ja sugulaskeelte ning nende murrete ajalooline kujunemine, varieerumine ja dünaamika. Ta on algatanud mitu ettevõtmist: TÜ foneetikalabor, keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool, keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool, TÜ lõunaeesti keele ja kultuuriuuringute keskus. Karl Pajusalu on peale eesti murrete uurinud põhjalikult liivi keelt ja loonud Liivimaa liivi keele kirjaviisi.

Mihkel Pajusalu on TÜ Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja TÜ kosmosetehnoloogia kaasprofessor. Doktorikraadi kaitses ta TÜs, järeldoktorantuuris oli Massachussettsi tehnoloogiainstituudis. Tema täpsem eriala on astrobiofüüsika ehk elu jälgede otsimine kosmoses. Ta tegeleb ka kosmosetehnoloogilise arendustööga, näiteks valgustite loomisega kuukulguritele.

Meditsiinigeneetik Sander Pajusalu on TÜ kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juhataja ja kliinilise meditsiini instituudi kaasprofessor. Peale doktorikraadi kaitsmist TÜs oli ta järeldoktorantuuris Yale’i ülikoolis. Tema uurimistööde peamine eesmärk on rakendada uusi geenidiagnostika meetodeid praktikas, mis võimaldab üha rohkematel patsientidel diagnoosida haiguste tekkepõhjusena konkreetseid pärilikke faktoreid. Samuti on ta Eesti noorte teaduste akadeemia liige.

Academia Pernaviensis on loodud eesmärgiga soodustada Pärnus akadeemilist suhtluskeskkonda, ühendada siit pärit ja Pärnuga seotud haritlasi, rikastada üheskoos linna haridus- ja kultuurielu ja toetada noorte osalust Pärnu akadeemilise pärandi edasikandmisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles