Täna toimus taas tavapärane suure reede püha ristitee rännak Vana-Pärnust südalinna. Ristikäik algas kunagise toomkiriku asukohta märkiva mälestusmärgi juurest Haapsalu maanteel ja viis kümmekond osalejat Eliisabeti kirikusse.
Selline sümboolne rännak sai alguse 2000. aastate alguses. 2010. aastast on sellega ühinenud katoliku kogudus ja teisedki kirikud, mis Pärnus tegutsevad. Täna osales teekonnal kolm vaimulikku: Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa, katoliku preester isa Wodek ja metodisti koguduse vaimulik Tõnu Kuusemaa.
Taremaa selgitusel käiakse sümboolselt läbi sama tee, mille läbis Jeesus, kui ta mõisteti surma. Mõeldes Jeesuse kannatustele ja ristisurmale. Teekonnal on 14 punkti, mis pärinevad piiblist ja kiriku pärimusest. Neis peatuskohtades mõtiskleti ja lauldi tänagi.
Ülestõusmispühade sõnum on Taremaa ütlust mööda kõigile üks: Jumala poeg on äratatud surnuist üles ja mitte siia ellu tagasi, vaid igavesse ellu.
Taremaa seletas, et lihavõtete nimetus on rahvapärane nagu munadepühadki. Sellega lõppes paastuaeg ja võis hakata jälle liha sööma.
Pärast ristikäiku algas Eliisabeti kirikus Issanda kannatusliturgia.Tegemist on tavapäraselt tagasihoidliku jumalateenistusega, kus orelit mängitakse nii vähe kui võimalik, ainult laulude saateks, tuled ei põle, kelli ei helistata.
Kirikukellad hakkavad kõlama alles laupäeva hilisõhtusel jumalateenistusel. Põhjusel, et vanakristliku arusaama kohaselt algab päev eelmise päeva hilisõhtul, kui päike on loojunud. Pühapäev on aga juba rõõmupüha, kui saab soovida üksteisele rõõmsaid ülestõusmispühi. Taremaa seletas, et vana tervituse kohaselt öeldakse: „Kristus on üles tõusnud,” millele vastatakse: „Ta on tõesti üles tõusnud.”
Kui Eestis lähevad inimesed esmaspäeval ontlikult tööle, siis paljudes ülejäänud riikides on puhkepäev ka teine ülestõusmispüha ja asutusedki on suletud.