Üleskutse ⟩ Andke teada kohtadest linnas, kus võib puuke levida

Selleks et taimestikult puuke korjata, kasutatakse puugilippe ehk puuvarrele kinnitatud heledavärvilisi kangatükke. Foto: Liis Treimann

Tervise arengu instituut (TAI) palub inimeste abi, et selgitada välja, kus linnaruumis võiks potentsiaalselt olla palju puuke.

Uuringu eesmärk on teha kindlaks puukide levimus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse saamise ja puugihaigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas.

Linnade rohealad pakuvad soodsaid elutingimusi nii puukidele kui närilistele, kelle jaoks on linnas küllaldaselt toitumisvõimalusi ja vähem looduslikke vaenlasi kui metsas. Puukidega kokkupuute tõenäosus on linnakeskkonnas suur.

TAI puugiuurijatel on plaanis puugihooaja jooksul külastada võimalikult palju Eesti linnu ning teha nende avalikel rohealadel puugikorjet.

“Me ei tunne kõiki linnu nii hästi, et teaks, kus on need pargid ja terviserajad, kust võiks rohkem puuke leida. Selleks et me oskaksime teha parimad valikud, võiksid inimesed meile märku anda enda linnas asuvast avalikust haljasalast, kus puugikorjet oleks tõenäoliselt tõhus teha,” kutsub TAI nakkushaiguste uuringute osakonna juhataja Julia Geller elanikke appi.

Kui soovite, et TAI teadlased tuleksid just teie linna puutäisid uurima, andke sellest teada [e-mail]. Pange kirja linna nimi, avaliku haljasala (nt park, kalmistu, terviserada, spordirajatis, piknikupaik jne) nimi ja aadress. Puugikorje toimub ainult avalikes ruumides.

Selleks et taimestikult puuke korjata, kasutatakse puugilippe ehk puuvarrele kinnitatud heledavärvilisi kangatükke. Puugikorjel lohistatakse puugilipuga mõne korra mööda väljavalitud haljasala pinda ning siis kontrollitakse, kas ja kui palju vereimejaid lipule kinnitus.

Kogunenud puugid korjatakse pintsettidega üles ja viiakse laborisse uuringutele.

Tavaliselt algab Eestis puugihooaeg aprillis ja mai lõpuks või juuni alguseks on nende arvukus tõusnud tippu.