Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kaasab sel kevadel kuni 1700 inimest, et mõne nädalaga istutada metsa uuendamiseks paarkümmend miljonit puutaime.
RMK istutab Pärnumaale üle kahe miljoni puu
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnutsi pannakse tänavu mulda 22,3 miljonit uut puud. “RMK paneb uue metsa kasvama kokku 9700 hektaril. Selle kõrval jätame 1500 hektarit raiesmikke looduse uuendada. Just neis paigus, kus on soodsad tingimused, et ala uueneb sobivate puuliikidega ise,” märkis Väät.
Kõige rohkem puid saab juured mulda tänavu Ida-Virumaal (2,7 miljonit), Harjumaal (2,1 miljonit), Pärnumaal ja Lääne-Virumaal (2,2 miljonit).
Istutustööde korraldamisega tegeleb 31 RMK metsakasvatajat, istutamiseks on käed löödud 146 töövõtjaga, samuti istutavad metsa RMK raietöölised. “Kuna istutada tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul, on kevadel sellega metsas ametis ligemale 1700 inimest,” täheldas Toomas Väät.
Kuna istutada tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul, on kevadel sellega metsas ametis ligemale 1700 inimest.
Toomas Väät, RMK metsakasvatustalituse juhataja
Peale “kondiauru” istutavad riigimetsa kuus masinat, mille abil pannakse kasvama pea miljon taime. Peamiselt istutab masin märgadel ja keerulise pinnasega lankidel, kus käsitsitööd on raskendatud. Masin teeb ühe võttega mätta ja istutab kohe taimegi mättasse.
Metsaistutuspäeva kohad on täitumas
Neile metsasõpradele, kel soovivad ise käed külge panna, korraldab RMK tänavugi metsaistutuspäeva, mis toimub 19. mail. Kohad täituvad kiiresti, seega tasub huvilistel kiirustada. Tuhatkond huvilist saab spetsialistide juhendamisel metsa istuda Harjumaal Nõmbra külas, Raplamaal Koogimäe külas ja Tartumaal Vorbuse külas.
Suurem osa – 20,79 miljonit taime istutab RMK kevadel, sügiseseks istutuseks jääb 1,53 miljonit. Tänavu sügisel istutatakse kuivades kasvukohtades ka mände. Kõige rohkem pannaksegi kasvama okaspuid – mände ja kuuski, peale nende ka kaski ja sangleppasid.
Pärnumaale istutatakse tänavu veidi üle ühe miljoni männi-, 860 000 kuuse-, 351 000 kase- ja 19 000 sanglepataime.
Tänavu metsastab RMK ka 260 hektarit alasid, kus varem ei ole metsa kasvanud. Need on väheväärtuslikud põllumaad ja põõsastikud, mille puhul on analüüsitud, et kõige mõistlikum on neil aladel kasvatada metsa.
RMK investeerib tänavu metsakasvatusse 24,7 miljonit eurot, millest 13,7 miljonit kulub maapinna ettevalmistuseks, taimedele, istutamiseks ja metsakaitsetöödele. 11 miljonit kulub metsauuenduse ja noore metsa hooldamisele ning valgustusraiele.
Kõik taimed, mis riigimetsa kasvama pannakse, on kasvanud RMK taimlates ja vastavad kõrgetele kvaliteedistandarditele.
Metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnutsi on aasta-aastalt tegutsetud nii, et uus metsapõlv hakkaks kiiremini kasvama ja uuenenud alade kvaliteet oleks parem. Näiteks istutatakse rohkem potitaimi, samuti on muudetud maapinna ettevalmistamise viise, näiteks suurendatud mätastuse, lapilööja ja masinaga istutamise mahte. Kärsaka eest kaitsmiseks töödeldakse taimi juba taimlates nii vaha kui liivaga, ulukite peletamiseks aga pritsitakse noori puukesi lambarasva sisaldava tõrjevahendiga.
“See kõik on aidanud puude paremale kasvamaminekule kaasa ja saame väiksema taimede arvuga uuendada suurema pindala,” rääkis Väät.
Pärast istutamist ei saa aga jääda lihtsalt puude kasvamist ootama, vaid nende ümbert tuleb niita pealetikkuvat umbrohtu ja võsa – esimesel neljal–viiel aastal mitu korda.
“Kuigi enamik inimesi ilmselt ootab pikisilmi sooja ja päikselist ilma, loodan mina, et tuleb jahedam kevad ja istutusperioodi sisse ei jää suurt kuumalainet ega põuda, mis ohustaks taimede kasvamaminekut,” märkis Väät.
Istutamine on osa majandusmetsa eluringist: kui mets saab küpseks, raiutakse ta maha ja puit võetakse kasutusele. Metsa uuendatakse istutamisega seetõttu, et sel moel saab uue metsa kõige kiiremini soovitud puuliigiga kasvama.