Protsendikunst jõuab suvel valmivasse riigimajja innovaatilisest materjalist seinapannoona

Pärnu Postimees
Copy
Roheline 64 riigimaja kunstikonkursi võidutööks valiti Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo seeria “Maadeavastajad”.
Roheline 64 riigimaja kunstikonkursi võidutööks valiti Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo seeria “Maadeavastajad”. Foto: RKAS

Pärnus suvel valmiva riigimaja kunstikonkursi võitis Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo mütseelist ehk seeneniidistikust kasvatatud seinapannoo seeria “Maadeavastajad”.

Rohelise tänava riigimaja kunstikonkursi žürii tegi valiku 44 kavandi hulgast. Kunstikonkursi žürii hinnangul haakuvad taiese kontseptsioon ja looklev orgaaniline vorm riigimaja kasutajate ja märksõnadega, mis konkursi lähteülesandes püstitati: keskkonnahoid, loodus, ilm ja kliima, keskkonnaprobleemid ja säästev areng.

Konkursi žürii hinnangute kohaselt loob kunstivõistluse võidutöö “Maadeavastajate” uuenduslik ja julge materjalikäsitlus riigimaja seintele tervitatava kontrasti ja kannab endas mõtet elusvormide igavikulisest omavahelisest seotusest.

Žürii tõstis võidutöö puhul esile selle unikaalse ja innovaatilise materjali mütseeli, mis on seotud eri orgaaniliste jääkidega: inimese ökoloogilist jalajälge vähendav materjal annab teosele orgaanilise ja tervikliku vormi, millel on omaette lugu jutustada.

Riigi Kinnisvara projektidirektori Kärt Vabriti sõnutsi tahetakse riigimajadega jõuda punkti, kus külalist juhendatakse vajadusel riigimajas õige teenuse osutajani sõltumata teemast või tegevusvaldkonnast. Riigimajade eesmärk on riigiasutuste teenused kokku tuua ühte või paari valdkondlikku hoonesse, mis tähendab, et tulevikus puudub inimesel vajadus mööda linna liikuda ja kulutada aega eri asutustega suhtlemiseks.

Kunstikonkursil teise koha saanud seeria “Elussüsteemi elementaarüksus” autorid on Sandra Allemann ja Anu Jaanhold.
Kunstikonkursil teise koha saanud seeria “Elussüsteemi elementaarüksus” autorid on Sandra Allemann ja Anu Jaanhold. Foto: Rkas

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 50 200 eurot ja see valmib sügisel.

“Maadeavastajate” autor Arvi Anderson on lõpetanud kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ning töötab arhitektuuribüroos b210 arhitektina. Aktiivse kunstialase tegevuse ja kunstiakadeemias õpetamise kõrval on ta tänavuse 18. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kaaskuraator.

Roman-Sten Tõnissoo on Tallinnas elav visuaalkunstnik, kes on omandanud kunstiakadeemias bakalaureusekraadi fotograafia ja magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal, peale selle täiendanud end Prahas FAMUs. Tema loomingu huviobjekt on ihalus vaimsuse ja tähenduse järele ning uute võimalike tulevikuperspektiivide visualiseerimine. Tõnissoo peamiste töövõtetena eristuvad mänguline meediumiülene viitamine ja ruumilise dialoogimomendi otsimine.

Kunstikonkursi teise koha pälvisid Sandra Allemann ja Anu Jaanhold, kelle klaasikunsti seeria “Elussüsteemi elementaarüksus” kujutab lihtsustatult raku taastootmise kuut eri faasi.

Kolmanda koha saavutasid Kaie Pungas ja Ann Nurga mängulise ja lõbusa keraamilistest elementidest koosneva seeriaga “Kolm etüüdi merele: suvi, sügis, talv”, mille puhul on kelmikalt edasi antud Pärnu linna kohaspetsiifilisust ranna motiivi ja seal toimuva kaudu.

Kolmanda koha teenis konkursil Kaie Pungase ja Ann Nurga seeria “Kolm etüüdi merele: suvi, sügis, talv”.
Kolmanda koha teenis konkursil Kaie Pungase ja Ann Nurga seeria “Kolm etüüdi merele: suvi, sügis, talv”. Foto: Rkas

Veel otsustas žürii ära märkida kaks kavandit: Karel Koplimetsa fotoseeria “Habras tasakaal” ja Kaia Rähni maaliseeria “Rohepööris”.

Žüriisse kuulusid Roheline 64 riigimaja rekonstrueerimisprojekti autor Andrus Kilumets, Eesti kunstnike liidu esindajad Andres Koort ja Kadri Toom ning Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu esindajad Kai Lobjakas ja Triin Ojari, Riigi Kinnisvara esindaja Kärt Vabrit ja hääletusõiguseta tehniline ekspert Rebeka Solveig Veltson.

Konkursi võidutöö jõuab uude riigimajja nn protsendikunstina: 2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt ühe protsendi eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.

Rohelisel tänaval valmivas riigimajas peaksid moodsad tööruumid saama keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, maa-amet, keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus, põllumajandus- ja toiduamet ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet.

Tänavu aasta alguses avati Pärnus riigimaja Akadeemia tänaval endises maavalitsuse hoones. RKAS planeerib suvepealinna riigimaja veel Pikk 18. Selle prognoositav valmimisaeg on 2032. aastal.

Riigimajade visioon
 

Riigimajade loomise idee pärineb juba 2010. aastast, kui Lääne maavalitsuse eestvedamisel koostati Läänemaa riigimaja pilootanalüüs, milles tehti esimest korda ettepanek koondada avalikud teenused ühe katuse alla.

Toona ideega edasi ei liigutud. Riigimajade loomise vajadus sai tegeliku tõuke 2018. aastal, mil maavalitsused lõpetasid oma tegevuse ja palju kontoripinda jäi kasutult tühjaks. Siis võeti ette nutikas ruumiplaneerimine, et mitme hoone asemel rajada üks tänapäevane riigimaja ning tagada jätkusuutlik avalike teenuste pakkumine igas maakonnas.

Riigimaja rajamise eesmärk on pakkuda igale inimesele võimalikult paljusid riigiteenuseid ühest kohast ja muuta asutuste koostöö lihtsamaks. Koostöös rahandusministeeriumiga loob Riigi Kinnisvara 18 riigimaja 13 maakonnas kõikjal Eestis.

Andmed: Riigi Kinnisvara AS

Tagasi üles