Keskmine brutopalk Pärnumaal kasvas aastaga ligemale 200 eurot

Keskmine brutokuupalk Pärnumaal kerkis tänavu esimeses kvartalis üle 1500 euro. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis Pärnumaal 1511 eurot, mis on 127 euro võrra rohkem kui eelmises kvartalis ja 196 euro võrra enam kui aasta tagasi samal ajal.

Eesti keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1873 eurot ja Pärnumaa oma jääb sellele 362 euro võrra alla. Aasta tagasi oli vahe 325 eurot.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnutsi on töötajate reaalne sissetulek hinnatõusu toimel kahanenud ning lootus leida kõrgema palgaga töökoht on mõnevõrra väiksem kui varem, ka töötajate tõenäosus olemasolevas töökohas palka juurde saada on väiksem kui enne.

Statistikaameti andmetel suurenes keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes 12,4 protsenti ja Pärnumaal 12,5 protsenti.

Kõrgeim brutokuupalk oli Tallinnas ja Harjumaal (2093 eurot) ja Tartu maakonnas (1889 eurot), madalaim aga Valga (1390 eurot) ja Hiiu maakonnas (1404 eurot).

Võrreldes aastataguse ajaga tõusid palgad kõige rohkem Ida-Virumaal (14,6 protsenti) ja Rapla maakonnas (13 protsenti), kõige tagasihoidlikumaks jäi palgakasv Harju maakonnas (kümme protsenti) ja Lääne maakonnas (9,5 protsenti).

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli selle aasta teises kvartalis Pärnumaal 1275 ja kogu Eestis 1524.

“Palgakasv kiirenes avalikus sektoris tänu sellele, et teises kvartalis jõustus tervishoiutöötajate uus kollektiivleping. Veel tõusis esimeses kvartalis haridustöötajate palk, mis suurendab avaliku sektori palgakasvu terve aasta jooksul,” selgitas Soosaar pressiteates.

Ökonomist tõdes, et erasektoris palgad küll suurenesid, kuid kasv aeglustus: esimeses kvartalis oli see 12,7 protsenti ja teises kvartalis 10,9 protsenti. Kuna majanduslangus edasi kestab, võib kasvu tema hinnangul siiski pidada väga kiireks.

“Töötlevas tööstuses, mis on Eesti peamine eksportiv haru, kahanesid ettevõtete müük ja eksport teises kvartalis üle kümne protsendi. Selle taga oli ühelt poolt meie kaubanduspartnerite nõrk nõudlus, kuid võimalik, et ka senine kiire palgakasv. Viimane võib olla nõrgendanud konkurentsivõimet, mis omakorda tähendab, et majanduse taastumine võib edaspidi olla vaevarikkam,” nentis Soosaar.

Ökonomist lisas, et küsitlusandmete järgi on ettevõtete huvi töötajaid juurde värvata juba mõnd aega olnud väike. “Mitmes tööstussektori, aga ka teenindussektori harus töökohtade arv kahaneb. Seetõttu võib oodata, et palgakasv aeglustub,” prognoosis Soosaar.