Annely Akkermann: Kihnu meretagune elu vajab õigustatult toetust

Kihnu vallavanem Annely Akkermann. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Valitsuse määrusele ja regionaalministri käskkirjale tuginedes on allkirjastatud Kihnu regionaalprogramm ja tegevuskava aastateks 2007-2010, mille alusel saavad toetust Kihnu kultuuri väärtustavate ürituste korraldajad ja uuenevad tervisekeskus, muuseum, külmhoone.

Kihnu vallavanem Annely Akkermann,

Kihnu regionaalprogramm hõlmab Manijatki ja selle tegevuskava joone all seisab läinud ja tänavuse aasta kohta ligi üheksa miljoni krooni suurune number. Nii et tugev õlg meretaguseks eluks on Pärnust linnulennult 40 kilomeetri kaugusel? 

Tõepoolest, Kihnu regionaalprogrammi tähtsust on raske alahinnata. Kui Kihnu vallavalitsusele kui omavalitsusele määratud riigi toetused on peamiselt infrastruktuuri parandava iseloomuga, siis mainitud programmis kajastuvad tegevustoetused ka sihtasutustele Kihnu Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum.

Regionaalprogrammist on võimalik toetada eraettevõtjaid, näiteks tehnokeskus muretses töökojaseadmeid, osaühingu Steplon rehvide parandus- ja vahetustöökoda on ehitatud programmi toel.

Teedevõrgu uuendamiseks on kasutatud üle poole miljoni krooni, purustatud kruusa teedele vedu ootab tänavu ees.

Mis on teie kui põliskihnlase arvates olulisim programmipõhine ettevõtmine tänavu?

Minu enda arvates suurima positiivse järelmõjuga eraldis on muuseumi rekonstrueerimise kaasrahastamine. Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist on Kihnu muuseumile eraldatud 8,2 miljonit, ülejäänud miljon krooni tuleb Kihnu regionaalprogrammist, pool miljonit kultuuriministeeriumi eelarvest.

Nii et kokku on see kümne miljoni kroonine projekt. Väikestel valdadel nagu meie on keeruline kaasrahastada suuri projekte oma eelarvest ja siseriiklikud programmid on siin suur tugi.

Kihnu on UNESCO ala ja et selline kultuurikild keset Euroopat kestaks, tuleb pärimuskultuuri ainest koguda, süstematiseerida, uurida, taasluua ja esitada.

Aga majandus? Igapäevase leiva ja selle kõrvase jõudmine kihnlase lauale?

Jah, teisest küljest on Kihnu kultuur elamise kultuur ja elatud on ikkagi elatusallikatest, millest tähtsaim on kalandus või laiemalt merendus.

Külmhoone on saanud tegevuskava alusel ligi 1,5 miljonit krooni toetust ja seal töötavad uued seadmed. Ettevõtte arengut on näha vallaeelarvesse tulumaksu laekumisest.

Kas majandussurutis annab end saarel tunda või on see jäänud mere taha?

Esialgu on majandussurutis jäänud meist vee taha. Lõpetasime aasta kümneprotsendise ehk rahalises väljenduses kahe miljoni kroonise ülejäägiga ning laene ei ole rohkem kui muuseumi sildfinantseerimine, mille saame tagasi maksta Euroopa Liidu tõukefondi projektfinantseerimise laekumisest.

Oleme Kihnus alati teinud eelarvet oma võimalusi väga konservatiivselt hinnates. Kihnus ei ole suuri kinnisvaraarendusi toimunud ja julgen öelda, et 95 protsenti ei ole võtnud eluaseme- ega tarbimislaene.

Kui nüüd sissetulekud jäävad madalamaks, süüakse võib-olla lihtsamalt ja sõidetakse autoga vähem, aga loodan, et keegi ei pea oma kodust välja kolima.

Majanduskeskkonna nurgakivi on ettevõtlus ja katsume ettevõtluskeskkonda hoida-toetada nii palju, kui saame.