Eksperdid valisid välja, kus hakkab Rail Balticu raudtee Pärnust lõuna pool kulgema (1)

Pärnu Postimees
Copy
Välja valitud sini-kolla-roosa raudteekoridoril on ekspertide hinnangul kõige väiksemad kaasnevad mõjud.
Välja valitud sini-kolla-roosa raudteekoridoril on ekspertide hinnangul kõige väiksemad kaasnevad mõjud. Foto: Skepast & Puhkim

Kohus tühistas Pärnust Ikla poole jääva kiirraudtee trassi üle kolme aasta eest, kuna polnud välja selgitatud mõju, mida see avaldab kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Nüüd sõeluti alternatiivide hulgast välja vähimate mõjudega teekoridor.

Välja valitud trass kulgeb Rabaküla servast läbi Ilvese küla hõredalt asustatud piirkonna, Kõveri külas piki Ura jõge, kirde-edela suunas läbi Laiksaare ja Nepste küla ja liitub Krundiküla idaosas varem planeeritud raudteekoridoriga.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi planeeringute valdkonnajuhi Eleri Kautlenbachi selgitusel hindasid eksperdid raudteele uue asukoha leidmisel kuue alternatiivse sihi keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Esmalt hinnati, kuidas need kuus mõjutavad üleeuroopalisse looduskaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura alasid. Selgus, et kõik avaldavad neile ebasoodsat mõju.  Kuna nõuete kohaselt peab valima Naturat vähim mõjutava variandi, jäeti kõrvale kolm esialgset versiooni.

Kiirraudtee tarvis kaaluti esialgu kuut alternatiivi, millest Natura aladele suurima mõjuga oranž, sinine ja sini-kolla-sinine  trassikoridor jäeti kõrvale.
Kiirraudtee tarvis kaaluti esialgu kuut alternatiivi, millest Natura aladele suurima mõjuga oranž, sinine ja sini-kolla-sinine  trassikoridor jäeti kõrvale. Foto: Skepast & Puhkim

Sotsiaalsete ja majanduslike kriteeriumide alusel osutus järelejäänud kolmest kõige väiksemate kaasnevate mõjudega trassiks  sinikollaroosa koridor.

Paraku ei ole valituks osutunud variant Kautlenbachi sõnutsi ideaalne. Nimelt tekitab see Luitemaa linnualal barjääri metsise eri asurkondade vahele. See omakorda mõjutab metsise elupaikade sidusust ja populatsioonide elujõulisust. Lahenduseks on raudtee rajamisega kaasnev ebasoodne mõju teistviisi kompenseerida, luues metsisele piirkonda uusi elupaiku. Seda tehakse Kautlenbachi teatel enne raudtee ehitamisega alustamist, et  lõppkokkuvõttes ei läheks metsiste elu raudtee tõttu halvemaks.

Naturale ebasoodsat mõju võib avaldada vaid avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Kautlenbach märkis, et Eestis ja Balti riikides on Rail Baltic üks olulisemaid taristuprojekte, mille rajamine täidab Eesti riigi pikaajalisi eesmärke. Muu hulgas vähenevad kaupade ja inimeste liikumisega maanteelt raudteele maanteetranspordist tulenev õhusaaste ja müra ning süsinikuheide, paranevad inimeste ja kaupade liikumisvõimalused ning tugevnevad Eesti konkurentsivõime ja majandusareng.

Planeeringulahendus koos Natura aruande ja keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandega ning ka Natura hüvitusmeetmete kava avalikustatakse eeldatavalt 2024. aasta esimeses kvartalis. Siis saavad planeeringulahenduse ja mõjude hindamise dokumentatsiooniga tutvuda ja arvamust avaldada kõik asjast huvitatud. Enne seda annavad oma tagasiside lahendusele valitsusasutused. Planeering jõuab kehtestamiseni eeldatavasti 2024. aasta lõpus.

14. novembri õhtul kell 17.30 toimub Surju rahvamajas parima alternatiivi kujunemist ja edasisi tegevusi tutvustav kohtumine, kuhu on osalema oodatud kõik, kel huvi.   

Tagasi üles