Kuigi sündimus 1990ndate keskpaigas oli nutune, ei tule Pärnu gümnaasiumidel põdeda, sest lapsi jätkub kõikidesse linna koolidesse, selgitasid koolivaheajal korraldatud 10. klasside katsed.
Kümnendikud seadsid kooliplaane
28. märts 2012, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill tõdes, et kuigi koolikatsed on soovijatel möödas, on valikute tegemine noortel alles pooleli ja täpset statistikat sisseastumiskatsete kohta veel pole.
Hansagümnaasiumis avatakse sügisel neli 10. klassi ja gümnaasiumikohtadele kandideeris kokku 200 noort. Kõige suurem rebimine käis ettevõtluse ja sisekaitse õppesuunaga klassi.
Miks just sinna? Kikerpilli sõnade kohaselt koolitatakse ettevõtluse suunal õpilasi juba kolmandat aastat koostöös Eesti ettevõtluskõrgkooliga Mainor. Katsetele tuldi Türilt, Emmastest, Kivi- ja Vana-Vigalast ning kõikjalt Pärnumaalt.
Uued tuuled
Koidula gümnaasiumi õppejuhataja Ille Rohtlaan teavitas, et Koidula koolis võeti 10. klassi vastu kolm klassitäit noori neljal õppesuunal: matemaatika-füüsika, reaal-, keele- ja loodussuund. Matemaatika-füüsikaklassi oli konkurss neli ja keeleklassi viis inimest kohale.
Loodussuunal konkureeris neli ja reaalsuunal kolm õpilast kohale. Nagu varem oli kõige rohkem soovijaid matemaatika-füüsikaklassi, sel aastal ka looduse süvaõppega klassi: sellel õppesuunal on lisakursused keemias ja bioloogias rõhuasetusega arstiteadusel.
Kõnealuse suuna lõpetanutel on tee avatud, õppimaks arstiteadust, geenitehnoloogiat, bioloogiat, keemiat, mikrobioloogiat, biokeemiat, geograafiat, keskkonnakaitset, veterinaariat, kalandust.
Valdavalt tuldi katsetele Pärnu linnast ja maakonnast, aga soovijaid oli Läänemaalt, Valga-, Rapla- ja Võrumaaltki.
Pärnu ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Elve Otsalt rääkis, et sügisel avab kool jätkuvalt kolm 10. klassi. Soovist jätkata õpinguid ühisgümnaasiumis andis teada pea 300 huvilist. Suurim tung oli sotsiaalklassi, kuhu proovis saada 108 noort. Otsalti sõnade kohaselt on uudiseid humanitaarklassi suhtes. “Alates sellest sügisest hakkame seal õpetama prantsuse keelt, kirjandust ja kultuurilugu. Vabaainetena lisanduvad hispaania ja itaalia keel,” tutvustas ta.
Katsetel võis kohata õppureid Valgast, Viljandist, Virtsust, Varblast ja Kihnustki.
Ülejõe gümnaasium avab sügisel tavapäraselt kaks 10. klassi ja katsetele oli end kirja pannud 192 noort, kellest kohale tuli 142. Õppealajuhataja Eevi Palu hinnangul osutus populaarseimaks õppesuunaks majandus. Klasside täpsed nimekirjad selguvad suvel, lisas ta.
Õpilased on sihikindlamad
Sütevaka humanitaargümnaasiumi psühholoog Valter Maatee märkis, et kooli võetakse väljaspool katseid kohalike aineolümpiaadide paremik – neid pürgis Sütevakasse tänavu 17. Üldse esitas kooli astumise avalduse 130 õpilast.
Maatee täheldas, et juba teist kevadet on noorte valikud selgemad kui varasematel aastatel ja õppima tullakse kindla kavaga. Minnakse isegi riskile välja ja tehakse katsed ainult ühte kooli. Sütevakasse pääsenutest loobub oma kohast vaid mõni. Nagu igal aastal on sissesaanute seas alati maakonna koolide õpilasi.
“Tublil on võimalik igas koolis õppida. Meie koolis kohaldatakse kõrgete õpitulemuste korral õppemaksuvabastust,” ütles Maatee. Väljastpoolt Pärnumaad Sütevakasse tänavu ei kandideeritud. “Ilmselt on Eestis majanduslikult ebakindel periood, sest teises linnas õppimine-elamine on küllaltki kulukas,” nentis psühholoog.
Vene gümnaasiumis katseid ei tehta, 4. aprillil toimub seal tulevastele 10. klassi õpilastele avatud uste päev.