
Läinud nädalal kontrollis päästeamet 470s Pärnumaa kodus suitsuandureid. Töökorras andur puudus 27 majapidamises.
Läinud nädalal kontrollis päästeamet 470s Pärnumaa kodus suitsuandureid. Töökorras andur puudus 27 majapidamises.
«Võime lugeda suitsuandurite kontrollimise aktsiooni kordaläinuks, sest inimestele tuli suitsuanduri vajalikkus taas meelde. Müüjad kinnitavad, et andurite müük kasvas hüppeliselt, seega on põhjust arvata, et peale nende kodude, mida kontrollisime, paranes loodetavasti ka ülejäänud kodude tuleohutus,» rääkis päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala.
Kui Pärnumaal puudus või polnud töökorras suitsuandur igas viiendas kodus, siis kogu Eestis kontrollitud ligemale 5500 majapidamisest oli töötava andurita iga neljas.
Rannala sõnutsi saadi suitsuandurite kasutuse kohta üsna hea pilt. Juhataja teeb väga murelikuks see, et kui täna puhkeks tulekahju, siis pea veerandis Eesti kodudes suitsuandur sellest teada ei anna, sest seda kas pole või ei ole see töökorras. «Tunnustan neid, kes võtsid vaevaks oma andurid üle kontrollida. Oli neidki, kes tundsid muret naabrite pärast ja aitasid ka neil andurid paigaldada või neid kontrollida. Jätkame sellise hoolivusega ja loodame, et peagi on 100 protsendis majapidamistes andurid olemas! Ühiselt pingutades jõuame turvalisema Eestini,» avaldas Rannala lootust.
Maal olid inimesed avatumad ja sõbralikumad ning ka nende suhtumine naabrite heaolusse hoolivam.
Indrek Laanepõld, Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juht
40euroseid mõjutustrahve tegid inspektorid 50, neist Pärnumaal kaks. Rannala kinnitas, et ettevõtmise eesmärk ei olnud trahvida, vaid saavutada olukord, kus inimestel on kodus töötav ja nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur. Inspektorid vaatasid iga elamist eraldi. «Kui andur oli elamisest täiesti puudu, ka sahtlis polnud, siis trahviti. Kui andur oli olemas, aga patarei tühjaks saanud, anti inimesele võimalus andurile patarei hankida, nii ei pruugigi trahvi tulla. Oli neidki juhtumeid, kus inspektor või päästemeeskond aitas anduri lakke tagasi panna,» selgitas Rannala.
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhi Indrek Laanepõllu sõnutsi olid inspektorite kontrollkäigud eriilmelised. Ühe tähelepanekuna tõi ta esile, et ametnikke võeti maal paremini vastu kui linnas. «Maal olid inimesed avatumad ja sõbralikumad ja suhtumine naabrite heaolusse hoolivam. Linnapiirkonnas paraku oldi inspektorite suhtes ignorantsemad ja ka oma turvalisuse suhtes vähem hoolivad,» tõdes Laanepõld.
Põhjendusi anduri puudumise kohta oli erinevaid: inimesed olid selle kas unustanud või polnud poes andurit saada või ei teatudki, et see seade kohustuslik on. Osas korterites elasid välismaalased, kes polnud kuulnud anduri kohustuslikkusest. Paljudes korterites olid üürnikud, kes ei teadnud, miks omanik andurit ei ole pannud. «Üürikorteris on anduri paigaldamine omaniku kohustus, kuid kui omanik seda siiski teinud ei ole, soovitan üürnikel rahuliku une tagamiseks elupäästja endale ise paigaldada,» märkis Rannala.
Tänavu on tulekahjus hukkunud 33 inimest, neist enamiku kodus puudus suitsuandur.
Suitsuanduri eluiga on olenevalt tootjast ja hinnast kolm kuni kümme aastat, seejärel selle töövõime väheneb või kaob. Seega peaksid kõik, kes on oma koju suitsuanduri paigaldanud aastaid tagasi, kontrollima, ega andur vaja väljavahetamist. Andurit ostes tuleb jälgida, et tootel oleks CE-märgis, märge suitsuanduri vastavuse kohta standardile EN14604:2005 ja vaadata, et säilivustähtaeg poleks möödas. Juhul kui tekib kahtlus, kas seade on ikka töökorras, palume pöörduda müüja poole.
Andmed: päästeamet