Uuest aastast tõuseb haugi ja ahvena alammõõt ning vimmale ja säinale hakkab kehtima päevalimiit

Copy
Tulevast aastast tõuseb kalapüügieeskirja muudatuse kohaselt nii merest kui ka siseveekogudest püütava haugi alammõõt 45-lt 50 sentimeetrini.
Tulevast aastast tõuseb kalapüügieeskirja muudatuse kohaselt nii merest kui ka siseveekogudest püütava haugi alammõõt 45-lt 50 sentimeetrini. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Valitsus kiitis täna heaks kalapüügieeskirja muudatused, millega tulevast aastast tõuseb nii harrastajatele kui ka kutselistele kaluritele haugi alammõõt 45-lt 50 sentimeetrini ja ahvenal meres 19-lt 21 sentimeetrini, vimma ja säina suhtes seatakse harrastuspüügil päevalimiit.

Kalapüügieeskirja muudatuste eesmärk on kindlustada kalavaru hea seisund. Eestile majanduslikult olulisest kalavarust on heas seisus vaid 42 protsenti. Rannikuliikidest on halvas seisus näiteks Pärnu lahe ahven, koha, haug, siig. Parandamaks kalavaru seisundit, muudetakse valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kaldajoonele vastavaks jõgede suudmealade koordinaate, täpsustatakse jõesuudmete keelualasid ja Peipsi järvel lisatakse suudmete keelualasid, et kalad saaksid vabalt rännata koelmutele. Haugi ja ahvena populatsiooni taastamiseks ja turgutamiseks suurendatakse haugi alammõõtu 50 sentimeetrini ja ahvenal meres 21 sentimeetrini. See peaks tagama vähemalt ühe aastakäigu kalade sigimise enne püügimõõtu jõudmist.

Vimma ja säina suhtes seatakse harrastuspüügil päevalimiit. Ööpäevas on lubatud ühel isikul püüda 20 vimba ja 15 säinast. Muudatus lähtub senisest praktikast, kus harrastajal võimaldatakse püüda mõistlik kogus enda tarbeks.

Praegu kehtivad päevalimiidid ülejäänud liikide puhul (ahvenat tohib püüda 15 kilogrammi, lõhet, forelli, jõeforelli kaks isendit, latikat 15 isendit, haugi ja koha viis isendit). Päevalimiite kasutatakse mujalgi Euroopa riikides.

Muudetakse kaaspüügi nõudeidki. Ahven lisatakse kaaspüügi liikide nimekirja, mille kohta kehtib kaaspüüginorm merel. Säte rakendub vaid juhul, kui kehtestatakse ahvena kudeaegne püügikeeld. Kaaspüügimäär oleks siis viis protsenti nakkvõrgu, üks protsent kastmõrra ja kaks protsenti muu püünise puhul.

Alamõõdulise säina kaaspüüginormi leevendatakse nakkepüünisega püügil. Viimastel aastatel on säina arvukus kasvanud ja alamõõduline säinas satub soovimatult teatud piirkondades massiliselt nakkepüünistesse, näiteks ahvena- või siiapüügil. Säina kaaspüügi muudatused vaadatakse kolme aasta pärast üle ja vajadusel kohandatakse. Haugi kaaspüügi norm kehtestatakse ka Võrtsjärvel nakkepüünistega püügil. Kaaspüüginorm hõlbustab kalapüüki olukordades, kus muidu peaks need kalad kõik vabastama või selline kaaspüük muudaks ülejäänud kalade püügi võimatuks.

Meritindi püügiaega pikendatakse viie päeva võrra ehk 5. maini Pärnu lahe ajutisel püügikeelualal.

Kastmõrra definitsiooni täiendatakse, et võimaldada kastmõrrasaaki röövlindude ja -loomade eest kaitsta võrgulinaga katmisega.

Võrtsjärvel muutub nakkepüüniste keeluaeg jääalusel püügil: püügikeeld algab 26. märtsil ehk kümme päeva hiljem, kui on kirjas kehtivas määruses.

Tagasi üles