Vihm on jõgede ja järvede jääkaane õhemaks lihvinud, aga jääleminekut keelata pole plaanis

Üle kümne sentimeetri paksuseks kasvanud jääkaas veekogudel on talvistele kalapüüdjatele rõõmu valmistanud, ent viimaste päevade ilmadega on jää õhemaks sulanud ja veekogudele minejail tasub olusid kaine mõistusega hinnata. Foto on illustreeriv. Foto: Marko Saarm

Ehkki siseveekogude jääkate paksenes külmadega paljudes kohtades kümne sentimeetrini, on viimastel päevadel vihmaseks ja plusskraadidesse pööranud ilm seda kahandanud. Seetõttu ei soovita päästjad teadmatuses jää paksuse kohta jõgedele-järvedele minna.

Kui nädal tagasi mõõdeti Pärnu jõel suvepealinna eri kohtades jääkaane paksuseks 10–18 sentimeetrit, siis tänaste mõõtmiste järgi on jääkate mõne sentimeetri võrra õhemaks jäänud. Näiteks Papiniidu sillast veidi ülesvoolu oli jääl paksust 16 sentimeetrit, Vingi tänava otsas ja Reiu silla lähistel paari sentimeetri jagu vähem. Maakonna veekogude värskeid andmeid täna pärastlõunal saadaval polnud. 

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Maris Mooritsa sõnutsi mõõdetakse külmakraadide ja stabiilse ilmaga jää paksust korra nädalas, muutlike ilmaoludega tehakse mõõtmisi sagedamini.

Moorits rõhutas, et tundmatus kohas, kus veekogu iseärasusi ei tunta, ei maksaks jääle astuda, ehkki ametlikku jäälemineku keldu pole välja kuulutatud. “Tasub kuulata mõistuse häält ja olla ettevaatlik,” märkis ta. “Kui täpselt ei tea, kui paks jää on, ei maksa sellele astuda.”

Jääkaane tekkimine veekogudele on rõõmustanud talipüüki harrastavaid kalamehi, kellest osavamad on saanud kenasid saake. Isegi sooja ja vihmase ilmaga on nad jõgedel-järvedel platsis.

Mooritsa sõnade kohaselt on kalamehed jääoludest üldiselt teadlikud ja enda elu vabatahtlikult ohtu panema ei kipu. “Sellegipoolest ei tasu nendest eeskuju võtta, sest jää paksus võib olla samas veekogus erinev,” ütles ta. Kuna jäälemineku keeldu kehtestatud pole, pole päästjail põhjust neid korrale kutsuda ja jäält minema kamandada, isegi kui jää paksus jääb alla kümne sentimeetri, mida peetakse ohutuks miinimumiks.

Jääolusid saab vaadata päästeameti kaardirakendusest, kus infot pidevalt uuendatakse.

Kui jääle minnakse, tuleks kaasa võtta ohutusvahendid, sest veekogu piires võivad jääolud varieeruda. Esmaste abivahendite hulka kuuluvad päästevest ja jäänaasklid. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta vile, millega märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma. Jää tugevust saab mõõta jääle koputades, selleks sobib suur ja tugev puutokk. Tokki võib kasutada abivahendina ka siis, kui jääl liikudes peaks õnnetus juhtuma ja jää mureneb: toki abil saab end jääaugust välja vinnata.

Jääohutusest tasub kindlasti lastega rääkida. Täiskasvanutel tuleb meeles pidada, et ohutuse huvides ei tohiks lapsi üksinda jääle lubada ka siis, kui jääolud on head.

“Tulemas on koolivaheaeg ja lastele võiks jääleminemise ohtudest rääkida ja kindlasti meelde tuletada, et nad üksi jääle ei läheks,” toonitas Moorits.