Eesti inimestelt peteti mullu välja röögatu rahasumma

Kurjategijad petsid Eesti inimestelt välja vähemalt 8,3 miljonit eurot. Foto: Elmo Riig

Möödunud aastal meelitasid kelmid Eesti elanikke lõksu peamiselt investeerimispettuste ja petukõnede abil. Seniste andmete põhjal langes petuskeemi ohvriks vähemalt 1143 inimest, kelle kogukahju ületab 8,3 miljonit eurot.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles, et kelmused on organiseeritud kuritegelike gruppide uus elatusallikas. “Kelmid tegutsevad peamiselt välismaal ja need üksikud, kes on üritanud Eestis kanda kinnitada, oleme ka kohe tabanud,” märkis Tambre. Lisades, et politsei teeb pättide tabamiseks rahvusvahelist koostööd. “Menetlused on aga pikad ja ühe kõnekeskuse tabamisel avatakse juba järgmisel päeval uus. Inimesed peavad ise olema üha hoolsamad, et oma andmeid ja raha kaitsta.”

Petukõnede ohvriks langes eelmisel aastal 524 inimest, kelle kahju oli kokku kolm miljonit eurot. Petukõnedes esitlesid kelmid end politseiniku, panga- või muu asutuse töötajana. Kõnesid tehakse justkui Eesti suunakoodiga numbritelt, mis tegelikult on interneti abil genereeritud. “Kelmid on oma skeemid ehitanud üles inimeste hirmutamise peale. Nad väidavad, et pangakontol tekkinud probleemi lahendamiseks tuleb reageerida kohe, või muidu jäädakse kontol olevast rahast ilma,” tõi Tambre esile. Politsei ja pangad selliseid kõnesid ei tee. Kindlasti ei tohi jagada asutuste esindajate ega lähedastega oma Mobiil-ID, ID-kaardi või Smart-ID PIN-koode.

Menetlused on aga pikad ja ühe kõnekeskuse tabamisel avatakse juba järgmisel päeval uus. Inimesed peavad ise olema üha hoolsamad, et oma andmeid ja raha kaitsta.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre

Võrreldes pangapettustega oli investeerimispettusi vähem, kuid kogukahju suurem. Selle skeemi ohvriks langes 305 inimest. Nad kaotasid ühtekokku viis miljonit eurot. “Kelmid on teinud internetis tohutult palju investeerimise ja kauplemise platvorme, kus lubatakse vähese ajaga suuri kasumeid. Tegelikkuses on see visuaalne pete ja inimesed jäävad oma investeeritud rahast ilma,” tõdes Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht. “Soovitan kõigil investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks end riskidega kurssi viia.”

Õngitsussõnumitega kaotasid möödunud aastal kokku üle 300 000 euro 314 inimest. Selliseid teateid saadetakse näiteks tekstisõnumiga, vestlusaknas või e-kirjaga. Enim heauskseid läks selle skeemi orki detsembris, mil telliti ja oodati e-poodidest pühadeks kaupa. 

“Politseil on oma töö teada: tuleb järjekindlalt kõnekeskustes inimesi tabada ja keskusi sulgeda. Tegevus on aeganõudev ja ainult sellega kahju ära ei hoia. Viimased viis aastat oleme nendest ohtudest pea kõikjal rääkinud, kahjuks näitab statistika, et me ei jõua kõikide ohvriteni,” avaldas Tambre. “Seetõttu palun Eesti elanike abi: ootame ideid, kuidas saaksime inimesteni viia teadmised pettuste ja nendega seotud ohtude kohta. Kui teil tekib mõte, kuidas saaks kelmuste ohvrite hulka vähendada, andke meile teada.”