Ehitusvigadega korsten süttis põlema

Pärnu Postimees
Copy
Küttesüsteeme tuleb hooldada nii tihti, et ei tekiks tahma- või pigipõlemise ohtu, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.
Küttesüsteeme tuleb hooldada nii tihti, et ei tekiks tahma- või pigipõlemise ohtu, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Foto: Marko Saarm

Eile kell 18.58 said päästjad väljakutse Pärnu linna Kanepi tänavale. Pliidi kütmise tulemusel oli süttinud põlema elumaja korsten.

Päästjad kasutasid korstnapõlengu likvideerimiseks pulberkustuteid. Päästjate valvsa pilgu all hakkas korstnas temperatuur langema ning lisaks kontrolliti üle ka pööning, et välistada igasugune edasine oht. Pööningul tuvastati korstnajalas mitmeid ohtlikke pragusid ning ka ehitusvigu.

Hoones puudusid kohustuslikud vingugaasi ja suitsuandurid.Päästjad keelasid majas kütmise kuni korstnapühkija ja lisaks ka pottsepp on kütteseadmed üle vaadanud.

Tahma- ja pigipõlengud, mis saavad alguse korstnast on väga ohtlikud. Korstnas tekkiv põlemine lõhub kütteseadmeid ning tekkivate pragude kaudu levib põleng kiirelt hoonesse. Sealt edasi tekivad juba korvamatud kahjud.

Küttesüsteemist alguse saanud põlenguid saab iga koduomanik ennetada. Esimese asjana tuleb kutsuda kutseline korstnapühkija neid üle vaatama ja hooldama. Küttesüsteeme tuleb hooldada nii tihti, et ei tekiks tahma- või pigipõlemise ohtu, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Kui köetakse märgade küttepuudega või on värske õhu juurdevool puudulik, tekib rohkem tahma. Siis tuleb puhastustööd käsile võtta ka tihedamini.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles