Volikogu tunnustas vapimärgiga nelja inimest

Pärnu linnavolikogu otsustas välja anda neli Pärnu linna vapimärki. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavolikogu otsustas anda linna vapimärgi Jüri Kasele, Uudo Laanele, Rein Veidemannile ja Jüri Vlassovile, kelle aastatepikkune tegevus on positiivselt mõjutanud Pärnu arengut ja mainet.

Jüri Kasele antakse vapimärk pühendunud ja pikaaegse tegevuse eest vaba Eesti ajaloo ja vabadusvõitluse mälestuse elavana hoidjana. Põhimõttekindla mehena on ta aastaid kandnud hoolt selle eest, et Eesti ajalugu elavana püsiks.

Kase initsiatiivil taastati Pärnumaal Tori kirik, mis pühitseti pärast põhjalikke restaureerimistöid 2001. aastal mälestusmärgina kõigile teise maailmasõja ohvritele Eesti sõjameeste mälestuskirikuks. Sellisena kannab kirik mitut funktsiooni: siin annavad ametivande Eesti politseinikud ja ohvitserid ning tähistatakse riigi ajaloolisi tähtpäevi. 2003. aasta 20. augustil, Eesti taasiseseisvumispäeval avati mälestuskiriku juures Eesti esimene ratsamonument “Püha Jüri võitlus lohega”.

Kask on Eesti sõjameeste mälestuskiriku taastajate ühenduse esimees ja Eesti vabadusvõitlejate liidu juhatuse liige. Sellesse organisatsiooni kuulub ka 1991. aastal asutatud Eesti sõjameeste Pärnu ühendus, mille tegevusega ta samuti tihedalt seotud on.

Jüri Kask. Foto: Raigo Pajula/arno Mikkor

Kask on olnud valitud Pärnu linnavolikogu mitmesse koosseisu ja töötanud linnavolikogu aseesimehena. 2001. aastal tunnustas president muinsuskaitsjat ja kodukandiliikumise edendajat Jüri Kaske Valgetähe V klassi ordeniga.

“See on paras üllatus. Sellist asja ei osanud ma aimatagi,” ütles Kask, kui kuulis, et Pärnu linnavolikogu on otsustanud teda linna vapimärgiga tunnustada. “Vähemalt on see tore üllatus. Muidugi tõstab see meeleolu, aga ma pole teinud ühtegi oma tegemist mõne märgi või auraha pärast.”

Kask ütles, et Eesti Vabariik on olnud tema lapsepõlveunistus ja see on täide läinud. “Südamel on see, et viimasel ajal kakleme omavahel. Oleme niigi väike rahvas ja kaklemise ja solvamisega midagi ei tule,” lisas ta.

Uudo Laane pälvib vapimärgi Pärnu linna kultuuri- ja hariduselu pikaaegse ja aktiivse arendamise ning rahvusvahelise tutvustamise eest.

Laane on MTÜ Rääma Noorte Ühing Nooruse juhatuse liige ja töötanud Nooruse majas jaanuarist 1992, olles 2000. aastast selle direktor. Maja pakub iga kuu tegevust nii kultuuri kui hariduse vallas umbes 1000 inimesele.

2004. aastal pani Laane aluse Pärnu rahvaülikoolile, kus on õppijaid nii Pärnu linnast ja maakonnast kui mitmest kohast mujalt Eestist. Ta on olnud Pärnumaa vabatahtlike keskuse asutaja, festivalide ja kultuurisündmuste korraldaja või meeskonnaliige, osalenud aktiivselt “Teeme ära!” kampaanias.

Uudo Laane. Foto: Urmas Luik

Aastaid on Laane korraldanud Pärnu lauljate, tantsijate ja muusikute osalemist üleriigiliste laulu- ja tantsupidude rongkäikudes, osalenud paljudes ümarlaudades, nõukodades, konverentsidel ja seminaridel.

2009. aastal alustas vastne vapimärgi kavaler Euroopa vabatahtlike teenistuse raames pikaajalisi vabatahtlike vastuvõtmisi. Ta on 2001. aastal loodud Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsi asutajaliige ja olnud aastaid selle esimees. See selts on olnud pea 22 aastat tähtsaim Pärnumaa rahvakultuuri sündmuste korraldaja või eri organisatsioonide koostööpartner.

Võib julgelt öelda, et käesoleval sajandil on Nooruse seltsi süda ja hing olnud Uudo Laane.

“Väga meeldiv, saan lisada oma kollektsiooni järgmise märgi,” lausus Laane äsjase tunnustuse kohta. “Saan nüüd hakata ennast rohkem pensioni poole sättima, sellega ma juba vaikselt tegelen,” lisas ta.

Laane oli päri mõttega, et Nooruse maja võib pidada tema elutööks. Sellega on ta tegelnud 32 aastat oma elust, kogu maja ajaloost terve kolmandik. Rääma noorte ühingu Noorus 100. aastapäeva tähistamise ja Rääma seltsielust raamatu väljaandmisega sai sajand mullu ka kokku võetud.

Rein Veidemann pälvis vapimärgi hindamatu ja mitmekülgse panuse eest kogu Eesti ühiskonda, meie rahvuse ja kultuuri pühendunud hoidmise ja rikastamise eest. Ta on üks neist, kellele kodu seostub ennekõike oma päritoluga. Kuigi tema elu on jagunenud Pärnu, Tartu ja Tallinna vahel, on ta kõigis oma avalikes esinemistes nimetanud end esmalt pärnakaks. Täpsemalt öeldes räämakaks.

Veidemann kuulub põlvkonda, kes tuli ilmale vahetult pärast teise ilmasõja lõppu nõukogude režiimi okupeeritud Eestis. Neil kellelgi ei olnud sündides hõbelusikat suus, sest suur osa iseseisva Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuurieliidist oli kas mõrvatud, Venemaale küüditatud või repressioonide eest läände põgenenud.

Kodulinn Pärnu on läbiv teema Veidemanni kirjandusloomingus. 2003. aastal ilmunud esimese romaani “Lastekodu” peategelane on Rääma lastekodu ja selle asukate saatus. Rääma 1950. aastate olustik avaneb novellides “Meie, tinasõdurid” (novellikogu “Arkaadia öö”, 2010) ja “Jumala lehmake” (Looming nr 12, 2022). Pärnu ja Pärnumaa leiab kujutamist Veidemanni kolmandas romaanis “Piimaring” (2018), mis põhineb kirjaniku nooruskogemusel, mil ta sõitis augustis 1965 Pärnu autobaasi autojuhina piimaringil Pärnu–Koonga–Pärnu-Jaagupi. Oluliseks tähiseks Pärnu kajastamisel ilukirjanduses on romaan „Lunastatud“ (2020), mis kirjeldab Johann Voldemar Jannseni Pärnu perioodi aastatel 1850–1863.

Rein Veidemann. Foto: Kermo Benrot

Viimased viis aastat on Veidemann olnud seotud Tartu ülikooli Pärnu kolledži juures tegutseva mõttekojaga “Academia Pernaviensis”, olles üks selle loojatest ja kuuludes juhatusse. Academia Pernaviensis on loodud eesmärgiga soodustada Pärnus akadeemilist suhtluskeskkonda, ühendada siit pärit ja Pärnuga seotud haritlasi, rikastada ühistegevusega linna haridus- ja kultuurielu ja toetada noorte osalust Pärnu akadeemilise pärandi edasikandmisel.

“Jumal küll, missugune uudis! See on minu jaoks väga suur au,” ütles Veidemann, kui kuulis Pärnu linna kõrge tunnustuse pälvimisest. “Seda on raske sõnadese panna, olen väga liigutatud.

Tunnustus tähendab mulle, et olgu ma olnud elus kus kohas tahes, olen ma oma südames, hinges ja tegemistes jäänud pärnakaks. Ühtlasi olen räämakas ja see on väga suur tunnustus Räämale.”

Veidemanni sõnutsi tunneb ta ennast kõrvust tõstetuna, et teda seatakse meeste rivvi, kes pärnakatena on andnud palju kogu Eestile ja kodukohalegi. “Tore on ju olla klubis, mis saab alguse Konstantin Pätsist, kus on Paul Keres ja paljud teised. Jään truuks Pärnule edasipidigi, ükskõik kuhu elutee mind viib.”

Jüri Vlassov saab vapimärgi Pärnu linna kultuurielu ja Eesti teatrikunsti kauase rikastamise eest. Tänavu 75 aasta juubelit pidav Vlassov on andnud märkimisväärse panuse Eesti teatrikunsti arengusse. Ta on teatris viimase 50 aastaga teinud umbes 160 rolli. Viimased suuremad osatäitmised olid Jaak (Nipernaadi) ja Fagin (Oliver Twist).

Jüri Vlassov. Foto: Mailiis Ollino

Vlassov on mänginud ka filmides (“Tavatu lugu”, “Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”), telelavastustes (“Puhkepäev”, “Koera süda”) ja seriaalides (“Hajameelselt abielus”, “Doktor Silva”). Aastast 1974 on ta üle 45 aasta olnud ansambli Kuldne Trio liige.

Vlassov on aktiivselt kaasa rääkinud kohaliku elu arendamisel, olles nii Audru vallavolikogu kui Pärnu linnavolikogu liige. Teda on tunnustatud eri autasudega: 1997 pälvis ta Kuldse Oaasi ja Pärnu linna kõige toredama inimese tiitli, 1998 oli Endla teatri publiku lemmik. Samuti on Vlassovile 2019. aastal antud Pärnu linna teenetemärk ja 2020. aastal Valgetähe V klassi teenetemärk.

“See on tõeline üllatus,” ütles Vlassov, kes otsuse tegemise ajal istus ise Pärnu linnavolikogu liikmena raekoja saalis. “Arvan, et on palju väärikamaid, aga kui nii leiti, tuleb vastu võtta.”

Armastatud näitleja sai linna vapimärgiga tunnustamisest teada, kui eile volikogu istungile läks. “See oli nagu nuiaga pähe. Tuletab sama värki meelde, kui president Valgetähe ordeni andis,” ütles Vlassov ja viskas nalja: “Kui mitu korda puuga pähe saad, siis harjub ära. Ega ma oskagi midagi öelda, kui nii ootamatult küsitakse. Võib-olla vapimärgi üleandmiseks olen ennast nii palju kogunud, et ütlen mõne sõna rohkem.”

Vapimärgid antakse üle 23. veebruaril Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkogu esimehe, Pärnu linnavolikogu esimehe ja linnapea pidulikul vastuvõtul.

Pärnu vapimärk

Pärnu linna vapimärk. Foto: Pärnu linnavalitsus

Vapimärk antakse Pärnu linna tunnustusena füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune tegevus on positiivselt mõjutanud Pärnu linna arengut ja mainet.

Vapimärk kujutab Pärnu linna vappi, mida ümbritseb kurruline lint, ülaosas kolm tammelehte ja allservas tekst “Pärnu”. Vapimärk on kahetasandiline: alumine kujutab linti ja tammelehti, ülemine Pärnu linna emaileeritud vappi.

Vapimärgi ülaosas on kaks ketihaara, mis ühinevad kinnituskruvi juures.

Vapimärgi kõrgus on 32 ja laius 30 millimeetrit. Märgi materjaliks on hõbe prooviga 925.