Loendajad sõitsid läbi pori tühjenevatesse küladesse

“See on lausa hämmastav, kui palju rahvaloendajaid abistati,” rõõmustas Pärnu ringkonna juht Vilja Alamaa. “Tahame väga tänada kohalikke omavalitsusi, majahaldajaid, korteriühistuid ja raamatukogusid.” Foto: Urmas Luik

Eile Endla teatris oma lõpupidu pidanud Pärnumaa rahvaloendajad kontrollisid maakonnas üle kõik etteantud aadressid ja lugesid kokku 84 200 inimest, seda on oletatud rahvaarvust kahe protsendi võrra vähem.

“Rahvaloendusel on alati mingi protsent inimesi, keda kätte ei saa,” tõdes rahva- ja eluruumide loenduse Pärnu ringkonna juht Vilja Alamaa.

Kui palju täpselt Eestis ja Pärnumaal inimesi elab, selgub mais, kui statistikaamet avaldab esmased loendusandmed.

Mõni inimene jäi üle lugemata ehk seepärast, et üks inimene täitis enda kohta internetis ankeedi ära ja jättis kellegi pereliikmetest märkimata. Loendaja nägi, et konkreetsel aadressil on ankeet täidetud, ega läinud sinna uksele koputama. Teisalt võib mõni inimene arvata, et ta jäi kirja panemata, aga tegelikult said loendajad ta kohta andmed naabritelt või vallavalitsusest.

Tühjad maamajad

Esimene, mida Alamaa loendajate muljetest esile tõstis, on kaugete maakohtade tühjenemine. “On talusid, mida kasutatakse veel suvekodudena, aga paljud seisavadki täiesti tühjalt,” sõnas ta. “Tihti selgitas loendaja naabrite või omavalitsuse abil välja, et vanad on näiteks hooldekodusse viidud ja noored linna kolinud.”

Just Pärnumaa mereäärne piirkond Audru ja Varbla vallas kipub suvilate alaks muutuma, rääkis Ahti Umbsar, kelle juhtida oli rahvaloendajate töö Audrust Matsaluni.

“Paraku kipub nii olema, et kui vanemad on surnud, jääb maja tühjaks ja seda kasutatakse aastas vaid paar kuud suvekoduna,” nentis ta.

Teine tõik, mida nimetamata jätta ei saa, on paljude maateede ülinutune olukord. Kui loenduse algul pidid rahvaloendajad sõitma lumme mattunud või libedaid teid pidi ja aeg-ajalt käis keegi kraaviski ära, siis kuu lõpus valitses teedel pori ja vesi.

Enda Link, kelle juhtida oli muu hulgas Soomaa ja Tori piirkonna loendajate töö, kinnitas, et paljud maateed on praegu tõesti hullus seisus. “Sa pead venima teise käiguga läbi vee ja pori, mõni tee on lausa ületamatu. Aga kõige huvitavam on seejuures, et inimesed, kes seal elavad, on õnnelikud ega kurda elu üle,” rääkis ta.

Lingi kogemus näitab samuti, et kõrvalistesse maakohtadesse on jäänud valdavalt vanad inimesed. “Noored on läinud Eestist minema, aga eakad vanemad on olukorraga leppinud ja isegi rahul, et noored on töö leidnud ja hea elu peal,” lausus ta.

Kinnised uksed

Elaniketa eluruumid iseloomustavad Pärnutki. “Üllatavalt palju on linnas tühje kortereid. Loendajad käisid korduvalt eri kellaajal ukse taga, aga keegi ei vastanud,” mainis piirkonnajuht Imre Kuklase. “Kui maal teavad vähemalt naabrid, kas majas tegelikult keegi elab, siis linnas ei teata naabrite kohta suurt midagi öelda.”

Kõik Pärnu aadressid õnnestus loendajatel aga üle kontrollida ja kirja said needki inimesed, kel püsivat elukohta pole, nemad leiti supiköögist, aga ka Säästumarketi eest pingilt. “Rahvaloendaja läks ligi ja uuris, kas nad on loendatud, ja pani nad vajadusel kirja,” rääkis Kuklase.

Ehkki eestlased ise loevad end kinnisteks ja tõredateks, osutab loendajate kogemus hoopis muule. “Mõni erand välja arvatud, on vähemalt maal inimesed väga toredad. Eakad olid lausa tänulikud, et loendaja neile külla tuli,” avaldas Umbsar.

Inimeste erinevust näitab seegi, et näiteks ühele mehele ei meeldinud, et naine ta elektroonselt ära luges, ja kutsus loendaja endale koju. Teine mees elas vaheldumisi kolme naise juures, kuid ükski neist ei tahtnud meest enda juures püsielukohaga loendada ja nii pidi rahvaloendaja psühholoogi mängima ja olukorra lahendama.