/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2024/03/04/15927004t1ha491.jpg)
Maa-ameti eestvedamisel valminud talisupluskaardilt selgub, et Pärnumaal käiakse end karastamas peamiselt jõgedes.
Menukaimad talisupluskohad asuvad jõgede ääres
Kaardile märgiti 15 talisupluskohta, mis asuvad jõe ääres. “Kui Pärnu rand kannab endas suvepealinna hiilgust, siis talvel armastatakse Pärnumaal karastada end hoopis jões,” lausus maa-ameti ruumiandmeteenuste osakonna peaspetsialist Ann Rehemaa.
Näiteks on Pärnumaa talisupluskohtadest kaardil Pärnu, Audru, Reiu ja Kasari jõgi.
/nginx/o/2024/03/04/15927005t1h229e.png)
Eesti mererandades märgiti 30 talvist ujumiskohta, millest 17 asub Harjumaal. Kõige enam hinnatakse talvise karastuskohana Noblessneri ja Lennusadama piirkonda Tallinnas. Huvitaval kombel ei märgitud Ida-Viru- ja Pärnumaal meres ühtki talisupluskohta.
Merest veelgi populaarsem on aga taliujumine seisuveekogudes, kus pandi kirja 51 talvist ujumiskohta. “Tundub, et eestlased eelistavad väiksemaid järvi ja tiike, sest Peipsi ja Võrtsjärve kallastel ei märgitud ühtki vetteminekukohta,“ sõnas Rehemaa.
Kui Pärnu rand kannab endas suvepealinna hiilgust, siis talvel armastatakse Pärnumaal karastada end hoopis jões.
Ann Rehemaa, maa-ameti ruumiandmeteenuste osakonna peaspetsialist
Kaardile jäetud kommentaaridest on näha, et kõige mugavamaks hinnatakse redelist vetteminekut. Karastama ei tohiks aga minna kunagi üksi ja alustajatel tuleks enne konsulteerida perearstiga.
Taliusupluskohtade väljaselgitamine oli suvise ujumiskohtade kaardistamise kampaania jätk. Septembris märkis ligikaudu 400 inimest kaardile Eesti parimaid supluskohti ning rahva lemmikuks krooniti Kunda rand.
“Kõige põnevam oli lugeda inimeste kommentaare, mida nad ujumiskoha kirjeldamiseks olid lisanud. Kui esialgu oli plaanis luua kaart ajutise kampaaniana, siis lõpuks sai sellest päris hea abivahend,” lausus Rehemaa.