/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
Täna pärastlõunal tekkis Pärnu lahel rannast umbes viie-kuue kilomeetri kaugusel jäässe pragu, mis hakkas suurenema ja mille taha jäi vangi umbes tosin kalameest.
Neile tõttasid appi mõne kilomeetri kaugusel hüdrokopteriga merest võrke nõudma läinud vutilegendist kalur Raio Piiroja ja Tarmo Luks, kes hätta jäänud mehed oma sõiduvahendiga teisele poole pragu toimetasid ja saagisid jääst umbkaudu 20×20 meetri suuruse panga, mille peal meeste ATV ja selle järelkärugi üle lahvanduse nügiti.
Piiroja sõnade kohaselt ei olnud kalameeste elu otseses ohus. “Jää on merel umbes 25–30 sentimeetri paksune. Jäässe tekkis pragu ja see hakkas järjest suuremaks minema. Meie juhtusime lähedal olema ja läksime appi,” kirjeldas ta asjade käiku, lisades, et selliseid päästeaktsioone on varemgi kevadisel merejääl ette tulnud. “Merel vahel juhtub selliseid asju. Midagi erilist selles ei ole.”
/nginx/o/2024/03/04/15927611t1h8d6f.jpg)
Merepäästeoperatsiooni sattunud kaluri jutu järgi oli kellelgi hädas olnud kalameestest tema telefoninumber ja kuna ta koos kolleeg Luksiga juhtus olema merel umbes kolme kilomeetri kaugusel, panid nad hüdrokopterile hääled sisse, et õngitsejad täbarast olukorrast välja aidata.
Kui palju kalamehi üle lahvanduse aidati, Piiroja täpselt ei tea. “Üle ei lugenud, 12–15 võis neid olla,” pakkus ta.
Piiroja jutu järgi võttis osa päästetuid pärast teisele poole pragu saamist ette tee kaldale, osa aga puuris turvalisemasse kohta jõudes jäässe augud ja jätkas kalapüüki.
/nginx/o/2024/03/04/15927612t1h22e4.jpg)
“Kui kala võtab, ei saa püügipäeva raisku lasta,” arvas Piiroja. Ta oletas, et kui lähipäevil õhutemperatuur plusspoolel püsib, siis pikka pidu enam pole. “Kui ilm mõne päeva jagu soe on, muutub merejää pudedaks ja sinna pole mõistlik minna.”
Piiroja arvas, et kui tema koos kolleegiga poleks juhtunud lähedal olema, tõtanuks jäävangi jäänud kalameestele appi ilmselt keskkonnaameti hüdrokopter Vurr, mis seisab Pärnus garaažis, valmis sellistele sündmustele reageerima.
Hüdrokopter ehk tiivikliugur
Tiivikliugur on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele pontoonidele toetuv veesõiduk, mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal.
Tiivikliuguri käitur on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab sisepõlemismootor, lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstroolid.
Andmed: mereviki
