Uuring: inimesi häirivad saaste ja müra

Kevadel on lendava tolmu tõttu õhusaaste üks suuremaid. Talvel saastab õhku kütmine. Foto: Mailiis Ollino

Läbi 20 aasta, mil Eesti sotsiaaluuringu raames on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud tuppa kostvat müra ja saastet.

Kahe kümnendi jooksul on statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga teatel neid inimesi, kes eluruumi kostvas müras ja seda ümbritsevas saastes probleemi näevad, ligemale kümme protsenti vähem.

Kui veel 15 aastat tagasi pidas iga viies inimene probleemiks kuritegevust eluaseme läheduses, tunnetab tänapäeval seda ainult neli protsenti.

Rõskete seinte, põranda ja vundamendiga koduga peab praegu leppima ligikaudu seitse protsenti elanikest. Veel 15 aastat tagasi oli neid inimesi kaks korda rohkem. Liiga hämara eluruumi ja tilkuva katuse probleem on aga aastatega vähenenud vaevumärgatavalt. Möödunud aastal märkis neli protsenti elanikest, et nende katus laseb läbi.

Remmelga sõnade kohaselt on nii madalama kui ka kõrgema sissetulekuga inimeste seas koduga seonduvatest probleemidest enim levinud müra, sellele järgneb saaste. Eluaseme kvaliteedi probleemid, näiteks läbilaskev katus ning rõsked seinad, põrand või vundament, on rohkem levinud suhtelises vaesuses elavate inimeste hulgas.

Kui Põhja- ja Lõuna-Eesti elanike seas tõuseb muudest probleemidest rohkem esile müra, siis Kesk-Eestis on saaste müraga peaaegu sama suur probleem. Kirde-Eestis ületab saaste märgatavalt kõiki teisi probleeme. Lääne-Eesti elanikele teevad üsna võrdselt muret saaste ja eluruumi kvaliteet, eelkõige rõsked seinad, põrand ja vundament.