Eesti munatoodang suureneb, kuid oma rahvast veel ära ei toida

Annika Auväärt
Copy
Munade tootmine Linnu talu farmis Valgamaal.  
Munade tootmine Linnu talu farmis Valgamaal.  Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk iga elaniku kohta 238. Seega ületab tarbimine ligemale kaks korda toodangu.

Eestis oli 2023. aasta lõpu seisuga 2,2 miljonit kodulindu, kellest 96 protsenti moodustasid kanad ja kuked, ülejäänud muud linnud. Linnud munesid kokku ligikaudu 11 200 tonni mune.

Statistikaameti juhtanalüütiku Ege Kirsi andmeil on munatoodang viimastel aastatel taas veidi kasvama hakanud, seda pärast viie aasta tagust järsku vähenemist, mida põhjustasid salmonelloosipuhangud.

Põhilise osa munatoodangust annavad suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist. Väiksemates ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes on munatootmine viimasel kümnendil vähenenud.

Möödunud aastal tarbiti 20 300 tonni mune ehk veidi rohkem kui aasta varem. Eestisse imporditi mullu 10 900 tonni munatooteid, millest 70 protsenti moodustasid tervel kujul munad. Imporditud kanamunadest pärines ligemale pool Lätist, samuti tarbime Leedu ja Poola mune. 2023. aastal veeti Eestist välja 1600 tonni mune. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades on Eesti munadega isevarustatus 55 protsenti ehk iga teine söödud muna on kodumaine.

Kanamunade märgistusnõuded

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Munad märgistatakse  tootmiskohas ja koodi esimene number tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad. Mahekanu ei peeta puurides ja suur rõhk on lindude heaolu tagamisel. Kanad saavad käituda liigiomaselt, pääsevad vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast ja söövad mahepõllumajanduses lubatud sööta.

1 – vabalt peetavate kanade munad. Kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale.

2 – õrrekanade munad. Õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

3 – puuris peetavate kanade munad. Erinevalt eelloetletud linnupidamisviisidest ei ole puurikanadel võimalust ringi liikuda, siblida ega õrrel istuda.

Allikas: põllumajandus- ja toiduamet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles