Kunstikonkursil kerkis esile päästeameti uus värvigamma

Pärnu Postimees
Copy
Kilingi-Nõmme siseturvalisuse ühishoone kunstikonkursil pälvis esikoha klaasikunstniku Maret Sarapu kavand “Süsinik ja kevlar”.
Kilingi-Nõmme siseturvalisuse ühishoone kunstikonkursil pälvis esikoha klaasikunstniku Maret Sarapu kavand “Süsinik ja kevlar”. Foto: eskiis

Kilingi-Nõmme valmiva siseturvalisuse ühishoone peasissepääsu kõrvale varjualuse seinale kavandatava kunstiteose ideelahenduse konkursil meeldis žüriile enim samast linnast pärit klaasikunstniku Maret Sarapu kavand “Süsinik ja kevlar”.

Võistlusel esikoha pälvinud klaaspannoos võib näha viiteid rahvuslikule kaheksakannale, teenetemärgile, erakordselt vastupidavale süsinik- ja kevlarkanga tekstuurile ning kamuflaažmustrile. Värviline teos laotakse kokku erikujulistest 25 millimeetri paksustest ultraviolettkiirguses helendavatest ja tuhmidest klaasplokkidest. Valguses helkiv teos paistab silma pimedal ajalgi.

Žürii hinnangul suhestub sulatatud klaasplokkidest võidutöö hästi päästeameti, politsei- ja piirivalveameti spetsiifikaga ning sobitub säravalt siseturvalisuse ühishoone seinale.

Päästeameti Lääne päästekeskuse juhi Heiki Soodla sõnutsi on võidutöö päästjate kaitseriietuse tulevikuvärvides.

“Päästeamet vahetab oma senise sinise riietuse välja liivakarva, kollakates toonides rõivaste vastu, seega on päästjate riietus tulevikus võidutööga samas värvigammas. Sümpaatne on, et klaaspannoos leiab pisut politseile omast sinistki,” ütles Soodla.

Kilingi-Nõmme siseturvalisuse ühishoone kunstikonkursil pälvis esikoha klaasikunstniku Maret Sarapu kavand “Süsinik ja kevlar”.
Kilingi-Nõmme siseturvalisuse ühishoone kunstikonkursil pälvis esikoha klaasikunstniku Maret Sarapu kavand “Süsinik ja kevlar”. Foto: Eskiis

Võidutöö autor Maret Sarapu on Kilingi-Nõmmest pärit klaasikunstnik ja Tallinna rakenduskunsti triennaali üks korraldajatest ning seekordse peanäituse kuraator. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias klaasikunsti ja täiendanud end nii Eestis kui välismaal. Tema töid leiab klaasi-, tarbekunsti- ja disainimuuseumites Eestis, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Türgis ja Belgias ja mitmes avaliku ruumi hoones Eestis.

Sarapu sõnutsi ajendas teda konkursil osalema kodukoht. “Minu lapsepõlvekodu asub tulevasest ühishoonest kümne minuti jalutuskäigu kaugusel,” märkis kunstnik.

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus on ligemale 50 000 eurot ja pannoo valmib sügisel.

Protsendikunsti konkursi teise koha pälvis Indrek Köster anodeeritud alumiiniumist teose kavandiga “Harilik tamm - Quercus robur”.
Protsendikunsti konkursi teise koha pälvis Indrek Köster anodeeritud alumiiniumist teose kavandiga “Harilik tamm - Quercus robur”. Foto: Eskiis

Protsendikunsti konkursi teise koha pälvis Indrek Köster anodeeritud alumiiniumist teose kavandiga “Harilik tamm – Quercus robur”. Tammelehte, selle peegeldusi, kordumisi ja kasvamist kujutav taies on kantud mõttest, et algul väike tegu võib ajas ja ruumis kasvada millekski suuremaks. Jõudu ja ühtekuuluvust edasi andev mitmekihiline lahendus on mõjus, ajatu ja enesekindel.

Kolmanda koha saavutas Margus Tammik ja Eva Unt kihilise ülesehitusega taiese kavandiga “Pesa”. Ühishoone peasissepääsu seinale mõeldud pesamotiiv kannab endas kodu hoidmise ja kaitsmise sümbolit. Ühishoonesse on koondunud ametid, mis on pühendunud meie kodude, riigi ja meie endi kaitsmisele ja hoidmisele. Punase värvi üleminek annab teosele mõjusa sügavuse ja võimendab valgustatult ruumilist efekti.

Konkursile esitati 27 kavandit.

Kunstikonkursi kolmanda koha saavutasid Margus Tammik ja Eva Unt kihilise ülesehitusega taiese kavandiga “Pesa”.
Kunstikonkursi kolmanda koha saavutasid Margus Tammik ja Eva Unt kihilise ülesehitusega taiese kavandiga “Pesa”. Foto: Eskiis

Žüriisse kuulusid esimehena Kilingi-Nõmme ühishoone arhitekt Reino Rass, siseministeeriumi nõunik Jüri Triletski, kunstnike liidu esindajad Johannes Luik ja Vergo Vernik, kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu esindajad Kädi Talvoja ja Anu Allas. Samuti osalesid žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena politsei- ja piirivalveameti Lääne prefekt Kaido Kõplas, päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla, Saarde valla abivallavanem Külli Karu ja AS Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Aigo Keskküla.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt ühe protsendi eest soetada kunstiteoseid. Taieste hinna ülempiir on  2021. aastast 110 000 eurot.

Pea 900ruutmeetrine hoone maksab ligemale 5,3 miljonit eurot. Kui kõik läheb plaanipäraselt, kolivad nii päästjad kui politseinikud majja selle aasta lõpuks. Ühishoonet ehitab OÜ Embach Ehitus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles