Keskkonnaagentuuri andmete põhjal oli ilm märtsile omaselt vaheldusrikas: soe vaheldus külma, kuivus sajuga, oli nii päikest kui äikest. Siiski kujunes märts pikaajalisest keskmisest soojemaks, kuivemaks ja sombusemaks.
Märtsis purunes suvepealinnas kuu soojarekord
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli paastukuu jooksul valdavalt pikaajalisest keskmisest kõrgem ja püsis 19. märtsist plusspoolel. Eesti keskmine õhutemperatuur oli kaks soojakraadi (norm -0,6 kraadi), mis annab tänavusele märtsile alates 1922. aastast andmereas seitsmenda koha. Seejuures oli kuu viimane kolmandik soojuselt teisel kohal.
Helmekuu kõige madalam õhutemperatuur -10,4 kraadi mõõdeti 10. märtsil Narvas ja Toomal. Kõige soojem oli 31. märtsil Valgas, kus kraadiklaas näitas 21,3 pügalat, mis on ühtlasi Eesti märtsi soojarekord.
Märtsikuu rekord püstitati ka 14 mõõtejaamas. Näiteks mõõdeti suvepealinnas kuu viimasel päeval sooja 19,6 kraadi. Eelmine tippmark pärines 2007. aastast, kui 22. märtsil oli sooja 18,1 kraadi.
Sademeid tuli möödunud kuu jooksul vähe, kuid nende valik oli lai: sadas lund, lörtsi, vihma ja lumekruupe. Märtsi esimesel 13 päeval tuli siin-seal paar piiska, seejärel läksid ilmad sajusemaks. Kõige enam sadas Heltermaal, Kihnus, Sõrves ja Tallinnas, kus sademeid oli veidi üle 80 protsendi pikaajalisest keskmisest.