Enim õnnetusi juhtus metalli- ja puidutööstuses ja ehituses

Kui ohutusnõudeid eirata, võib saag tööl paksu pahandust tekitada. Foto: Marko Saarm

Läinud aastal toimus Eestis kokku 3313 tööõnnetust, neist Pärnumaal 198. Õnneks pole viimasel neljal aastal meie maakonnas ükski tööõnnetus lõppenud surmaga.

Enim juhtus Pärnumaal tööõnnetusi metallitootmises (27), puidutööstuses (26) ja ehituses (21).

Näiteks eemaldas tööline ligikaudu kolme meetri kõrgusel fassaadiplaate. Selleks kasutas ta tellingu asemel aga redelit. Kuid redel libises alt ära ja töötaja kukkus, vigastades pead ja selga. Õnneks kandis ta kiivrit, kuid sai siiski peahaava ja rindkerepõrutuse.

Või eemaldas töötaja töötava saeketta kõrvalt saagimisjääke ettenähtud abivahendi asemel käega. Ta parema käe sõrm puutus saeketta vastu, mis tekitas sügava haava. Töötaja oli 39 päeva töövõimetu.

Eemaldatakse kaitsepiirded

Töökeskkonna ohutust ja töösuhete korrektsust kontrollides tuvastasid inspektorid Pärnumaal mullu rikkumisi 193 ettevõttes, mis tähendab, et puudusi leiti kontrollitutest kolmveerandis. Kokku avastati möödunud aastal Eestis üle 16 000 rikkumise, neist Pärnumaal 931. Keskmiselt tuvastati ühes ettevõttes viis rikkumist, enim ehituses, töötlevas tööstuses, kaubanduses ja põllumajanduses.

Sagedasemad rikkumised Pärnumaal sarnanevad tööinspektsiooni andmetel ülejäänud Eesti omadega. Tööandja on töötajat juhendanud ja talle väljaõppe andnud, kuid jätnud selle fikseerimata. Ettevõttes ei ole määratud esmaabiandjat ega töökeskkonnaspetsialisti või ei peeta arvestust isikukaitsevahendite väljastamise üle. Tööinspektsioonile ei ole edastatud riskianalüüsi või tehtud selles muudatusi, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele. Aetakse segamini töötervishoiuarsti väljastatud tervisekontrolli otsus ja tervisetõend, mille väljastab tervishoiuteenuse osutaja nakkushaiguste puudumise kohta. Nimelt kontrollib tööinspektsioon, kas töötaja on läbinud tervisekontrolli.

Kaitsepiirete eemaldamist põhjendatakse, et need segavad töötamist, halvendavad nähtavust ja tootmiskiirus langeb.

Kogu riigis on inspektsiooni hinnangul suur probleem masinad ja seadmed, millelt on kaitseseadised eemaldatud. Kaitsepiirete eemaldamist põhjendatakse, et need segavad töötamist, halvendavad nähtavust ja tootmiskiirus langeb. Küll on kaitsekate hädavajalik, et töötaja jääks terveks ja töövahendi liikuv osa, näiteks saeketas, ei vigastaks töötajat. Töövahendite puhul on veel murekoht hädaseiskamisseadiste puudumine või esineb töökeskkondi, kus see on purunenud ega ole parandatud.

Pärnumaa ettevõtetest on töökeskkonna riskianalüüsi tööinspektsiooni iseteeninduses esitanud 1323 ettevõtet ehk napilt alla poole tegutsevatest firmadest, kus on vähemalt üks töölepinguline töötaja.

Lahendati üle 100 töötüli

Töövaidluste arv hakkas kasvama kõikjal Eestis mullu teisest poolest: avaldusi laekus ligemale pool tuhat enam kui aasta varem. Pärnumaal lahendati 120 töötüli.

Enim esines vaidlusi ehituse ja kaubanduse töötajate ja tööandjate vahel. Sagedasemad nõuded esitati töötasu suhtes. Nõuete kogusumma Pärnumaal oli kokku 356 306 eurot. Keskmine nõudesumma avalduse kohta ulatus umbkaudu 3000 euroni. Eestis keskmiselt 5000 euroni. Iga viiendat avaldust siiski menetlusse ei võetud, sest avalduses esinenud puudused jäeti kõrvaldamata.

Tuleb teabepäev “Alaealised tööl”

Tööinspektsioon korraldab kolmapäeval, 29. mail Estonia Resort Hotel & SPA suures saalis 11–14.30 tasuta teavitusürituse teemal “Alaealised tööl – mida jälgida ja millega arvestada?”.

Teabepäeval tuleb jutuks, millised on alaealisele sobivad ja sobimatud tööd, kui palju võib alaealine päevas töötada ja millega peaks arvestama tööandja, kes palkab alaealise. Ülevaate saab töökeskkonnast Pärnumaal.