Lõppenud kuu oli keskkonnaagentuuri andmetel üks soojemaid, eriliselt päikeseline ja väga kuiv. Kui mai esimesel kolmandikul esines veel mitmel pool öökülma, siis kuu lõpus jõudis Eestisse esimene soojalaine.
Mai oli eriliselt päikeseline ja väga kuiv
Mai esimesel kolmandikul esinenud tugev öökülm kahjustas mitmel pool külmaõrnu taimi. Kuu kõige madalam õhutemperatuur registreeriti Jõgeval 9. mail, mil öine miinimum langes 5,7 miinuskraadini.
Kuu teisel poolel valitses kõikjal suvine soojus. 23. mail jõudis Eestisse aasta esimene kuumalaine, mis kestis kuu lõpuni. Maksimumtemperatuur tõusis mitmel pool kolmel kuni üheksal järjestikusel päeval 27 kraadini või kõrgemale. Kõige kõrgem õhutemperatuur registreeriti 28. mail Jõhvis, mil termomeetrinäit küündis 29,4 kraadini.
Kuu keskmine õhutemperatuur oli 13,7 kraadi ehk 3,2 kraadi pikaajalisest keskmisest kõrgem. Pikas vaatlusreas on see soojuselt teise koha vääriline tulemus. Mai on veel soojem olnud 2018. aastal (14,4 kraadi).
Sademeid oli mais kõikjal väga vähe, vaid üksikutes kohtades oli üle poole sajunormi. Kuu viimasel kolmandikul sadas aga hoogvihma sekka ka rahet, mis lõhkus õrnemaid taimi ja muutis lühemaks ajaks maa valgeks. Eesti keskmine sajuhulk oli 12 millimeetrit ehk 29 protsenti normist. Pikas vaatlusreas on see kuivuselt 2.–4. tulemus. Veel kuivem oli mai 1971. aastal ning sama kuiv mullu ja 1947. aastal.
Mais jagus kõikjale eriliselt palju päikest: päikesepaisteta ei möödunud ükski päev. Eesti keskmisena oli päikest 390 tundi, mis on 137 protsenti normist ja alates 1961. aastast teine tulemus. Mai on veel päikselisem olnud 2018. aastal, kui päikest paistis 408 tundi.